Mõnus hommik. Ärkasin. Esimene mõte- kas tasub ennast liigutada? Proovisin. Polnudki väga hull. Polnud üldse hull. Katsusin pead- jahe. Elus?! Elus! Halleluuja! 12 tundi und ja palavik läinud. Kaks kampsunit, villane tekk lisatekiks, radiaator max peal ja pikad bidžaamad seljas. Tore nali küll. Ja sai ilusti välja ka puhatud. Rahulik hommik. Aega sättida, ja riide panna, ja lobiseda eestiga ja niisama olla. 9st tööle. Lapsed riide, asjad kaasa, toidupoodi maasikatele järgi, väike orienteerumine, sõbrantsile külla playdate'le. Künka otsas maja, suur mänguväljak, suuuuurrr tenniseväljak, palju palju asju. Kole. Kahju tegelt lastest, kes ei oska asju hinnata. Võtavad, järgmine, võtavad, järgmine. Ah, mis ma neid ikk hoian, mul neid nii palju ja emmeissi ostavad koguaeg juurde, ükskõik mis neist saab.. vastati, kui rääkisin neile et minu üks lemmiknukk ununes ükskord õue ja sai märjaks ja sopaseks ja rohkem ma teda unarusse ei unustanud. Aga teda see väga ei kõigutanud. Tüdrukut. Kahju. Räägi palju tahad, nagu seinaga. Harjunud et palju nodi on, ja koguaeg on tunne : vajan midagi, vajan midagi, vajan midagi uut. Kolekole.
okei. Mängisime õues kaks tundi, väike lõunasöök, väike mäng ja kojumineku-sõda võis alata. Mina olin see kõige suurem bitch et lapsed väsinud on. Vähemalt laste arvates. Huh. tüdruk ütles autos, et "sa tegid mulle piinlikust, kui me koju pidime hakkama minema". Kahju küll. Ega mina süüdi ole, et väikepoisil uneaeg tuli, ja ta ära väsis ja torisema hakkas. Aga savikaks. Jõudsime koju, mõlemad magasid autos, kolisime tuppa. Poiss voodisse magama, me tüdrukuga hakkasime koristama, mängutoa käsitöökaste. Ükshaaval kõik sodi panime kottidesse ja karpidega kastidesse tagasi. Kõik ilusti korda. Siis väike käsitöö-pärastlõuna. Hakkasime lihavõttekaunistusi tegema. Õpetasin teda tibu tegema. Siis tuli teine lapsehoidja, ja minu tööpäev sai läbi. Oma toas tegin tibu edasi, siis jänkupoissi. Tuli välja küll rohkem orava moodi, aga lastele sobib seegi. Siis meisterdasin Samile sünnipäevakirja valmis, ja panin pesud pesema ja kuivama üleval, ja nüüd, pesen-kikud-näo-kõrvad-poen-teki-alla-blogi-kirjutama-hetk.
Olen väsinud, tahan tudule. Seega pikalt ei lobise.
Varsti-varsti reisile, väga väga ootan. Kavatsen saada prae-kanaks. Kui 35kraadi õues, siis vist muudmoodi ei saakski. Homme pakin viimased asjad kokku, kõik eluks vajalikud tähtsad asjad kaasa.
Nohjahsiis, igatahes, okei. pssh. õhtul tuli telekast glee uus osa! Hurraa! Elagu glee ja peatse tulev kontsert-trip!
United States, Bring it on!
No comments:
Post a Comment