Preili-1-kuuga-load-käes

Tereõhtust, daamid ja härrad! Hommik. Hurraa, enesetunne korras, häält küll väga polnud, aga see on tühiasi. Hommikutegevused, lõunasöögipakid, hommikusöök, pesu masinasse, voodid korda, Sam valis riided välja, kiire riietus, hambad puhtaks, hommikusöök, poiss ühines, hommikusöök, nõud puhtaks, ja kooli. Ja arvake, mis kell startisime : 8.29!!!! Esimene kord enne eesmärki. Tervelt terve minut enne eesmärki: startida poole 9st kooli poole, et õigel ajal kohal olla. Ja täna see õnnestus. Lapsed olid ka õnnelikud, koguaeg küsisid tee peal et mis kell on, et kas ikka jõuame õigeks ajaks kooli. Laulsid päikselaulu, sest päike on õues ja soesoe ilm, üleeile, kui sadas, laulsid vihmalaulu, et vihm ära läheks, ja mõjuski, eile ka ilus ilm. Jõudsime kooli, lapsed klassi, mul vaba aeg, emalt enne küsisin et mis teen, et see nädal nii palju sõitnud, et kas on mõtet üldse tagasi sõita vahepeal lampi, et kõik on tehtud. Vaba aeg. Läksin poodi veits, otsisin suvekleiti mis Arizonasse 35kraadisesse sauna kaasa võtta. Muidu vist kõrben ja suren. Aga ei leidnud. Proovisin küll vist sadat miljonit kleiti, aga ei midagi. Kui pühapäeval NY lähme, küll sealt otsin ja küll leian kaa, NY ikkagi ju. Kell kiskus juba paljuks, käbens Sturbucksis väike kõne kodustele, juba oli kell peaaegu 12. Kimasin poisile järgi. Õues oli nii palju lapsi veel mängimas, et ei vedanud teda ära, mängisime pool tundi mänguväljakul lasteaia juures teistega. Siis kimasime koju, väike lõunasöök ja väike lõunauinak. Mina pakkisin siis dokumendid kokku ja võtsin suuna sõidueksamile. Kui panin käekoti kõrvalistme ette maha, kahtlesin korraks, et paneks enne eksamikohale jõudmist pagasnikusse, aga ei. Jätsin ikka ette salongi. Jõudsin kohale, nägin, kaks inspektorit seisavad seal, mis teha, mis teha. Okei. 3-punkti pööre, parkisin suht nende ette. Naine küsis, et mis kellast eksam on. 3st. Okei. 45minutit aega. Mees (sama, kes esmaspäeval mind kukele saatis), tuli viisakalt, palus dokumente, näitasin, uuris ja uuris, lõpuks seletas et jään neist ilma, kui eksami hästi sooritan. Istusime autosse, siis panin turvatooli taga rihmaga kinni (ei tea, kas vaatavad, aga ettevaatlikkuse mõttes ikkagi ju,äkki hakkavad targutama), panin käekoti taha pagasnikusse siiski, ja maeitea, jõhkralt närv tuli sisse. Mees istus autosse, palus auto dokumente, tore, et ma kordagi neid ju vaadanud ei ole, host-isa lihtslat ütles, et need seal mapi vahel. Leidsin. Kirjutas midagi. Käivitage auto. Vasak-kurv, siit paremale, siis vasakule, selle punase auto juures paralleelparkimine, okei, jäin liiiiiiiiiiiiiiiga kaugele, läksin ise täiega närvi, et krt nüüd kukun läbi kaa. Okei, rahune. Sõitsin edasi, siit paremale. Palun tõmmake tee äärde. Missassssssja, ütleb et kukkusin juba läbi või. Kõigepealt, te peate suunda ka näitama, kui tee äärde tõmbate. Ma läksin juba nii leili, et nüüd kukkusin läbi ja ongi korras ja ei saanud aru mis toimmub. Vaatas otsa: Palun 3-punkti-pööre. Jäin teda lollilt vaatama, kuidas palun? Ja siis mõistsin, millest ta rääkis. Okei, sügav hingetõmme, pööre. Korras. Stop. otse.stop.otse.stop. parem pööre. stop parem pööre. Palun parkige parklasse. Seis. Seisake (on eesti keeles üldse siuke sõna olemas või?:D ) auto. Hakkas midagi kirjutama, mingit minu nimega paberit, ma mingi ei saanud midagi aru, et kas nüüd sain läbi või mis toimub. Võttis allkirja, et mõistan, et loobun eesti lubadest. Printis väikse tseki, joonis kaks asja alla, ja andis selle mulle, et nii, nüüd see on sinu juhiluba koos sinu NY algse juhtimisloaga. Pildiga luba saabub paari nädala jooksul. Harjuta veel parkimist, ja alati pead suunda näitama. Ja teinekord, kui tahad probleeme vältida, oleksid pidanud esimesel korral kohe rahvusvahelise juhiloa kaasa võtma. Hakkasin muigama, et ma ju võtsingi, aga te ei vaadanud seda. Vaatas mulle otsa, nojah, vabandust. :D Okidoki. kolis oma autosse. Ma jäin lollilt sinna, et ja oligi kõik või. Vahva, üle pika aja pere aupair, kes load lõpuni tegi. Sõidueksam kestis 6pool minutit, koolitus 4pool tundi, teooriaeksamil võisin teha 20st küsimusest 6 viga, tegin 3 ... ja ongi load käes. Nohjah, ühes maailma suurimas riigis lubasid nii lihtsalt teha, pole hullu. Ega väga ei imesta ju, et siis nii palju rahvast ennast sodiks sõidab. Riverheadis midagi teha pole, sõitsin koju, käisin ookeani ääres, tegin pilti, ilus ilm. Palju rahvast tegi pilte seal. Sõitsin koju, väike orienteerumine teist teedpidi, kodus. Lugesin veits lehti netis eesti uudiseid, sisi hakkas pilt virvendama, pingelangus nohh, ja niiiiii väsinud. Kobisin teki alla ära. Majapidajanna vahepeal palus kas ta võib mu arvutis korra ära käia. Aga palun. Magasin edasi. Ma küll ei tea mis ime läbi, sest lapsed karjusid ja mängisid kõrvaltoas terve aeg. Õhtusöök. Sam tuli mitu korda mu tuppa, et ikka kindel olla et ma õhtusööki maha ei maga, lõpuks majapidajanna lihtsalt vedas ta mu toast ära, sest nägi, et mul ei ole isu. Peale eilset paastupäeva väga täna süüa siiski ei tahtnud veel. Natukene, aga piisavalt. Magasin edasi. Lõpuks mingi poole 8st silmad lahti, kuulsin host-ema häält. Kolisin kööki, rääkisin lubade kohta, jee, sõi muffineid poest tähistamiseks. Aga ILMSELGELT olid need hiigelsuured ja ainult poole mahutasin kõhtu ära. Seletasime veits juttu. Siis hakkasid lapsed ründama oma kallistuste ja uudistega, pole mind ju tervelt kolm tundi näinud. Hästi palju juhtus vahepeal. Telefon helises ja nad mängisid ja panid puzzlet kokku ja oioi mis veel. Emal saabus kabineti vaip. Sellega mässasime tükk aega, et see suur vaip kuidagi laudade ja kapi ja kõige alla ilusasti sirgelt saada. Siis panime paar puzzlet kokku Samiga, ja mina väsisin jälle ära, ja headööd-kallistused käes, nüüd teki all, ja siin, kirjutan. Pistsin teleka tööle. Mälukas. Mingi krimisari tuleb, sama mis eestis, aga noh, mis selle pealkiri on, enam küll öelda ei oska. Noh teate küll. Ma ei tea. :D Üks eesti omadest, kanal 2st tuli. Without trace. (15min hiljem reklaamist tuli vastus välja:D ) Homme, kella 10st tööle (7 äratus), 10.30 samiga lastemuuseumi, tee-partyle, pärastlõunat ema ja lastega välja kuskile, ütles, et teeme pere-päeva. Tore, loodame siis et tuleb ilus ilm. Lõpetan ilmselt kuskil 5-6 paiku. Siis vara tudule, sest pühapäeval ju NY- tsilllllllile. Igatahes, eile küll suhtlesime seal spas aupairidega, kuid nad kõik nii kaugel siit, ja .. noh, kui trennis hakkan käima, küll sealt kohalikke sõpru ka leian. Asi pole üldse nii hull! Kui te aega leiate, võite mulle kirjutada ja endast teada anda. Kui keegi päris kirja tahab saata, eks küsige aadressi, siia kirjutama ei hakka, pere huvides. (host-ema ei lubanud täpset infot anda, noh, äkki pahad loevad või misiganes, oleme siis ettevaatlikud). Igatahes, ootan igasuguseid uudiseid teilt, kallid sõbrad! No okei siis, tuduaeg. Hoolimata lõunauinakust, vässu. Teie juba ammu tudute. Loodan, et jään magama selle mürina sees, mu kohal pesumasin või pesukuivati TÖÖÖÖÖTAB, reede õhtul kolmveerand 10. Kui tore, et mu peale mõeldakse, et mul ikka igav ei hakkaks. Niisiis, tore päev. Ilus ilm, lühike tööpäev, lapsed toredad, tuju hea, palju puhkust. Olge tublid, ja edu homsel pakkimisel, pühapäevaks peab reisikohver valmis olema. Arizonas pidi praegu noh, kohalikult keeles 90-100 kraadi sooja olema, seega kuskil 35 kraadi meie mõistes. Tore :D United States, Bring it on! United States, Bring it on!