I'm not that kind of girl who gives up just like that!

Pühapäev. Tööpäev. Hommikul koduigatsus murdis, jälle. Pool tundi hiljem alustasin, sest ei tahtnud laste ees jonninäoga olla, ema mõistis. Alustasin 11.30. Käisime lastega õues mänguväljakul hoovis, tunnikene seal. Siis poisil hakkas paha, kõhuvalu tuli vist, läksime tuppa ära, Tsillisime toas. Mängisime lauamänge ja tegime meiki tüdrukule, ta tegi mulle ülikauneid soenguid. Lõunasöök. Isa ostis mingi erilise tolmuimeja-puhastaja, sest 10ne tsikk eile oksendas enda toa vaiba täis öösel, ja nüüd pidi seda kuidagi puhastama. Sellest masinast jäi prügina üle pappkarp, ja loomulikult pidid lapsed selle ära hävitama, minu abiga loomulikult. Mina tükeldasin karbi ära väikesteks tükkideks, tõin neile liimi, nemad panid lauale katte, ja siis liimisid kõik tükid lihtslat üksteiste otsa kinni. Kunstipärane, ja neile kindlasti huvitav. Koristasime ära, kell oligi juba 4 ja tegime pika vanni, panime riide, kolisime alla tagasi, pesu pestud, nõud kuivatatud, lapsed vannitatud, toad korras, mängud mängitud, istusime niisama. Tõin sõnapuzzle, kus pead pika rivi sõnu kokku laduma, aga servad peavad sobima. Naljakad laused tulevad kokku. Tobe :). Aga ju vist hariv. Siis jõudis ema ka koju poole 6st kui mul täpselt tööpäev ametlikult läbi sai. Koristasime laua ära, tuli söök, katsin söögilaua, õhtusöök pitsa ja itaalia söök, maitsev. Pitsa, kana, värske salat, juustupulgad ja mis kõik veel. Peale õhtusööki koristasin laua, ema toitis lapsi ise täna, lõpuks emal läks kiireks (eiteamiks), ja aitasin ise sööta neid pisikesi. Lõpuks, 7st oli köök korras ja lapsed magama. Kobisin oma tuppa jälle ära. Ei tahtnud vaikuses koduigatsuse peale mõelda, panin raadio tööle, star fm. Tore. Tsillisin netis ringi, lugesin uudiseid, lisasin pilte igalepoole ja ÕPPISIN HOMSEKS SÕIDUEKSAMIKS nippe. Praegu närvis natukene, kuigi kestab 15 min ja pidi imelihtne olema, aga ikkagi, uus koht ja pean ise üksi sinna kohale sõitma ja oskama orienteeruda ja pärast tagasi ja .. huh..... Tahaks juba tuttavaid ja sõpru, kellega ringi kimada. Kella 23st hakkas star fm hommikuprogramm, PÄRIS MASENDAV :). Siin saan õigesti aru, mida tähendab et "inimene magab pool elu maha". Tööõhtuti kell 9 juba magama, ja eesti aja järgi magan poole lõunani. Hullumaja. Kõik muu kannataks ära, vahemaad ja kaugused ja aasta, aga kui inimestega suhelda ei saa, sest nad lihtsalt magavad või sina magad, ja enne magamajäämist pead üksi olema, sest kellelegi pole headööd soovida või pole kedagi, kes seda sooviks sulle, siis on ikka üksik tunne küll! Kuradi üksik! Igatahes, kevad tuleb, nartsissid õitsevad, varsti sõidame Arizona reisile ära mõneks-kuni-kümneks päevaks. Tore. On, mida oodata. Ja suve ootan ka. Et siin elu käima läheks. Loodetavasti. Kuigi ega alaealine on ka tore olla, kui alla 21 õhtuti sisse ei saa, siis selline tunne, nagu Eestis kui tahtsid ilma id-ta kuskile sisse pääseda. Hull värk ikka :). Nii, et siis. Homme eksamile, seega (skype, kell 7-8 tööle), hoidkepöidladpihus! Koduigatsus, mine koju ära! Tunnen rõõmsast tujust ja naerust-naljast puudust. Siin seda vähe. Siiani olnud. Et jah, siis, küll ma hakkama saan, ärge muretsege. I'm not that kind of girl who gives up just like that, oh no! Everytime that I get the feeling, You give me something to believe in. Everytime that I got you near me, I know the way I want it to be. But You that I'm gonna take my chance now, I gonna make it happen some how. And you know I can take the pressure, A moment's pain for a lifetime's pleasure. United States, Bring it on!