50.postitus

Hei!
Tavaline hommik. Rahulik äratus, uudised, sätin valmis, sööma. Koristasin laste järgi toad ära, mis eile õhtul ja hommikul on korraldatud sinna, panime nad riide emaga, pakkisime kotid ja astusime uksest välja. Sõitsime vanaemale külla. Kõigepealt käisime toas külas, vaatasime vanu pilte seintel, ja siis tegutsema lastega. Piirkond, kus ema elab, on nagu, vähemalt mulle meenutas, pensionäride paradiis. Seal oli vist mustmiljon kortermaja, u 5 korruselised, ilusad, korrastatud, suured parklad majade all ja ümber, erinevad tegevusruumid elanikele, basseinid, golfiväljakud, kunstitoad, raamatukogud, kohvikud jnejnejne. Omamoodi väike linn. Ja nägin seal ainult inimesi 50+. Kuigi see ei pidanud olema nagu vanadekodu, aga nnoh, mulle ta meenutas seda. Võiks küll oma vanaduspõlve veeta ju sellises piirkonnas. Käid ringi ja suhtled teiste omavanustega, ei pea kodus sokki kuduma. Rahvas võttis päikest, käis ujumas, mängis lauatennist. Väga khuul koht igatahes!
Me kõigepealt, mängisime veits lauatennist, siis kolisime basseini äärde. Väike lõunasnäkk, ja ujuma tagasi. Pisemad said endale ssealt natukeseks ajaks sõbrantsi, kellega lobiseda. Pikalt ja laialt. Siis sättisime riide, pakkisime oma miljon kotti kokku ja astusime auto poole. Viskasime vanaema oma maja juurde ära, ja tulime koju. Siis tegin õhtusöögi, ravioolid ja pasta, värske salatiga, mmmmm. Njämmi. Ema-isa läksid õhtust sööma kuskile välja. Me siis, koristasime köögi ja panime rätikud pesema-kuivama, pesime kikud ja panime bj selga, istusime teleka ette ja olime rahulikult natukene aega. Siis jõudsid vanemad koju, läks hullamiseks. Lapsed pidid näitama emaleisale kõiki trikke mis nad pehme vaiba peal teha oskavad, hüppeid ja kukerpalle ja silda ja kõikemuud mis pähe tuli. Tore. Headõhtut kallistused käes, lapsed magamistuppa ära. Ma läksin pesumasinat tühjendama, et panna rätikud kappi. Hostema tuli rääkima. Küsis et kuidas ma tunnen ja kas on paremaks läinud. Et tema arust oli see nädal täiesti ideaalne, ja kõik oli nii, nagu peaks olema, ja tema väga rahul minuga, ja et ta oleks väga murtud, kui ma tahaks pere vahetada, sest ma nagu pereliige juba ja nii ära harjunud minuga, ja väga rahul. Ja ma ka tema lemmik-aupair läbi aegade. Va üks tüdruk, kes oli siin peres kaks aastat, tükk aega tagasi. Aga nüüd, mina. Ja selline, mõnus väike jutuajamine. Kallistas ja ütles et tal hea meel et ma paremini tunnen. Tore.
Homme hakkan kohvreid pakkima, huh. Jube. Jään oma asjadest jälle nädalaks ilma. Masendav.
Muide! Seal basseini ääres, nägin küll et meie kõrval istus üks vanem meesterahvas, aganoh, okei. Ja rääkisin lastega ja sõime, ja ükshetk mees tuli meile juurde, ja ütles et tead neiu, ma kuulsin su aksenti, kust sa pärit oled? Eestist. Tore tutvuda! Ma lätist! :) Ja et tal naine ameeriklane ja elanud siin aastast 93, aga 14 korda käinud Lätis selle aja jooksul. Ja nüüd läheb ka tagasi, tuli kellegi pulma ja peatus seal kellegi juures. Päris lahe :) Ja eile, kuskil poes, olevat ta taga seisnud järjekorras veel üks eesti neiu. Oli küsinud jälle :). Nii tore. Maailm on ikka pagana väike!
Ja kõik need inimesed siin. Oh! Te peaksite siia tulema! Kõik, kõik, kõik, kes mööda lähevad, naeratavad ja küsivad kuidas sul läheb ja kas kõik on korras ja tulevad lastest rääkima, et kui toredad lapsed. Kõik jalutavad ringi naeratus näol, pruun jume peal ja headus silmades. Nii tore! Nii mõnus! Kõikjal valitseb rahulolu. Ja muideks, see pidi isegi tervisele paremini mõjuma, see kliima ja see positiivne ellusuhtumine. Siin ei pidavat üldse olema igasuguseid veresoonkonnahaigusi.
Agajah. Asjad lähevad paremaks. Küll ma saan hakkama! :)
Vahepeal tahaks kuulda, kuidas teil ka läheb. Ükskõik milliseid uudiseid. Lihtsalt, et kuidas eluke veereb. Tunnen lähedastest puudust! Perest-sõpradest-tuttavatest! Ootan kirju! Pange postituvi tööle.
Muideks, tänaseks olen peres olnud juba poolteistkuud, 6 nädalat, ja usas peaaegu 7 nädalat. Aeg läheb lennnnnnnuga! Suuuuuuure lennuga!
United States, Bring it on!