Rilääääks!

Ja tänaõhtused lühiuudised. Nädalavahetusel, reedel otsustasin õhtul, et ohh, sõidaks NY nädalavahetuseks, ja sõitsingi. Kiire otsus, hommikul istusin rongi ja phapeva pärastlõunal koju tagasi. Laupäeval tsillisime niisama Timw Squarel ringi ja shoppasime ja jalutasime niiiiiiiisama, ja siis Aupairide kruiis ümber manhattani ja vabadusesamba ees tegime kummarduse ja nautisime mõnusat mussi, seltskonda ja vaadet. Supper. Peale seda taksoga uptowni pubisse midnight comedy showle. Tore, nalja sai! Uus kogemus. Öösel kella poole 3st sai läbi, siis taksoga Time square pildisessioon, ja hotelli surmväsinuna. 22 tundi üleval. jess. Hommik oli piin silmad lahti kerida, asjad pakkida ja rongijaama kõmpina. Masendav, koju tagasi. masendav. Enamus aega magasin hunniku asjade otsas. Lõpuks taksoga koju, takso peale muideks läks kahe päevaga 26 dollarit, rongijaama ja tagasi 5 km, ja noh siit 150 km rongipilet läks kokku 36 dollarit. Päris loogiline. Ja kuna pere oli nii abivalmis et jätsid mu takso hooleks, siis tore. :)
Igatahes, pühapäeva istusin arvutis ja koristasin ja PAKKISIN OMA ELU SIIN KOKKU. Finaale!
Kordagi pühapäeval väljas ei käinud, nad arvasid et ma ikka linnas, kuigi tv mängis ja kraanist lasin vett ja sahtlid kinni-lahti. Aga no ei kuule. :)
Igatahes. esmaspäev töö töö töö, õhtul aupairide meeting, istusime niisama teatrisaalis tühjas saalis keset saali ringis ja rääkisime plaane ja arutasime ja tutvusime. Tore. Väga tore seltskond! Pärast osa läksid baari, meie läksime neljakesi jalutama, jonathani hilda ja Jejega. Lobisesime. Pakkuge millest! Ma pole ainuke kes samas olukorras, hilda ka, üks korraldaja siin võitleb vist rematchide vastu, aga ühesõnaga me võitleme vastu.
Pärast saatsin nad koju ära ja läksime jonathaniga lobisema niisama, et keegi mind maa peale jälle tooks ja meelde tuletaks et ma ei vääri sellist aastat, väärin paremat. Ja ta oskab seda nii hästi selgeks teha. Great friend!
Teisipäev. Varane töö, siis pakkisin viimased asjad kokku, kella 2st alustasin tööd ja 10ni.. Kõige pikem tööpäev vist elus. Lihtsalt lugesin sekundeid et minema saaks, surmväsinud, lapsed kordamööda haiget ja turtsuvad, teen süüa kellelegi ei kõlba koristan aetakse sassi, tige tige tige.. Hinga!
Õhtul 10ni surin, ja siis oma tuppa ja teki alla ja headööd, hommikul magasin veits sisse oma ärkamisaega ja kibekiiresti valmis. Ja pikkk päev algas. Lihtsalt aeg venib ja surmväsinud ja tüdinud kõigest ja siis veel paugutakse kaa ja ... oeh. Igatahes, elasin need 9 tundi üle, ja sandraga siis välja. kutsus külla. Sättisin valmis ja kobisin autoga kolmveerandtunnisele reisile tema juurde. Niisama lobisesime ja istusime mullivannis õues ja sõime viinamarja ja juustu ja tomateid ja jõime cocat ja lobisesime kolm tundi uudiseid ja naistejutte ja siis kolisime tuppa ja lobisesime seal edasi mõnusa mussi saatel. Ülikõvv maja, ülitsillllllllll, ülimõnus õhtu. Täielik relaaaaax. Võiks tihedamini selliseid asju korraldada. Eesti õhtu kullakesega! Nii vahva. Täis enesekindlust minnes homsele vastu.
Igatahes nüüd, lõpetan siin jutud, hommikul kiire, sätin oma asjad siin kokku, kõik asjad pessu masinasse ja siis viimane hommikusöök, nüüd viimane öö, ja siis homme kui lapsi kooli viima, siis ütleme headaega. Ja mina ütlen hüvasti.
Ootan uudiseid, täna saatsin kohalikule juhile kirja, et seletada kõik lahti, mida ta ei mõista mind. Räägid sada korda ja siis loodad et äkki nüüd midagi muutub. Igatahes loodan et muutub, jättis nagu mulje et toetab mind ka.. Või siis nevew know kes temaga nüüd rääkinud on.....
Igatahes, tuduaeg, praegu relaax ja valmis sõjaks ja kodumaa kaitseks!
United States, Bring it on!