Hallohallo! Bin Laden on tekitanud ikka sellise uudistelaine, et ohsapüss. Millestki muust enam uudistes telekas ei räägitagi. NY pidu käib. Tegelt peaks kõik väga ettevaatlikud olema. Newer know mis nende debiilikute peas toimub, kes 9/11 korraldasid. Nii et olgem valvsad! Teie ka, eestilased! Eesti ju sõdib ka nende vastu! Noh igatahes.
Eile kella 1st magama, täna kella 6st üles, suuuuure vaevaga ikka venitasin silmad lahti, piin piin. Okidoki, Sätin rahulikult valmis, kööki. Lunchboxid valmis. Pesu masinasse pesema. Poisiga hommikusöögile. Tüdruk kaa sööma lõpuks. 8.10 juba lapsed valmis, igasugune aegade rekord. Mängisime veits, ootasime et keegi alla tuleks meid kooli viima. Isa tuli, jooksis ringi, lõpuks sättisime valmis ja autosse ja kooli. Jäime hiljaks 10min, sest isa venis autosse pikka aega. Lapsed kooli, isaga sõitsime garaaši, pidime autole järgi minema, aga selgus et garaaž täna suletud, seega jama lugu, plaanid luhtas. Käisime külast läbi, tõi oma riided keemilisest puhastusest ära. Koju. Siis võttis oma minibussi ja kimas helikopteri peale, et tööle lennata, enne kui sadama hakkab. Ma pidin emale rõõmusõnumi viima, et me ei saanud autot kätte, aga no, kus ta on? Toa uks kinni. Koputasin. Ups, magas. Okidoki. Kuna kõik asjad valmis ja toad korras, hakkasin oma asjadega tegelema. Lobisesime majapidajannaga natukene reisi muljeid jne. Lõpuks ema tuli alla ja lendasime minema. Kõigepealt suvilasse, viisime kapi ära, siis poisile kooli järgi, Golden Pearist ostsime lõunasöögid ära, kooli tüdrukule järgi, uuesti suvilasse. Panime kapi kokku ja väike lõunasnäkk. Kaks tundi seal. Minu toa kappi. Päris lahe. Nunnu väike maja, lapsed ühes toas, mina teises, ja vanemad allkorrusel oma toas. Väike maja= vähem ruumi ära kaduda lastel= vähem koristada= väike maja! Lõpuks, jäime hiljaks ja kimasime, ratsutama. Ema viskas mu maha ja pidi vanemale tüdrukule kooli järgi minema, seega ma istusin niisama ukse taga 45 minutit kui minimiss ratsutas ja hobust pärast hooldas juhendajaga. Noh, pole hullu, et ületund tuli jälle kirja, ja koju jõudsime alles 5st, aga noh, kes seda ikka tähele paneb :)
Kadusin kohe oma tuppa ära, uudised ja uudised ja uudised. Õhtusöök, ema teatas et peab Riverheadi minema, et kas tahan kaasa tulla, 2 tundi poes olla, kui ta oma asju toimetab. Jeesh, ikka. Mõnus, muhe jutuajamine ja naersime ja, ... tore :) Poe juures läksime lahku ja poolteist tundi hiljem kolisime järgmisesse kaupsi. Nii e tlõpuks 2pool tundi shoppata ja ringi joosta nagu peata kana, ja leida päris mõnusad üllatused oma riidekapile. Tore. Lõpuks, leidsin ema ka üles, tal aku tühi. Kimasime kodu poole, sest majapidajanna läks töölt ära kell 9, ja jättis lapsed üksi, ja mingi kaklus oli olnud väikse poisi ja 11se vahel, ja keegi sai väga haiget.. Hullumaja ikka.
Noh. Igatahes. Ma ei tea, mida ma jälle tunnen. Ma ei tea mida arvata. Näed ikka KURADI palju vaeva, ja ikka kedagi ei huvita. Keegi ei pane tähele seda. Oehjah. Peab lihtsalt suu lahti tegema, pinged õhku lööma, ja olukorra veel keerulisemaks tegema. Nii tore!
Igatahes, nohjah, Igatsen sõpru! Igatsen lähedasi!
United States, Bring it on!
No comments:
Post a Comment