Vist esimest korda magasin peaaegu väga palju sisse. Tavaliselt ärkan kell 6, nüüd ärkasin 6.48. jess. No ikka juhtub, kui õhtul lõpetad kella 10st lastega ja kell 7 pead tööl olema juba laupäeva hommikul. Okidoki.
Kiiresti valmis. Siis hakkas tore päev. Kõigepealt tolmuimejaga terve maja üle käia, siis laste toad korda, köök korda, mänguruum korda, kõik korda. Lapsed üles, hommikusöök, suur kaklus, lapsed riide, suur kaklus, majast välja, suur kaklus. Viisin tüdruku klaveritundi ja tulime siis poisi jakile järgi, siis isa avastas et tema auto vaja parandusse viia, krigises kõvasti üle linna, viskasin ta koju ära, siis lastega Riverheadi Zafari zone mängima. Nädala auhind see. Väike lõuna, ja väike kojusõit. Ja siis juba väike tööpäev läbi. Lapsed olid päev läbi vingus, mina olin väsinud ja tüdinud. Ei olnud väga tore. Majapidajanna võttis töö üle, mina kolisin arvutiga õue, mõnus soe ilm oli väljas, päike säras soojalt. Tahtsin silmad kinni panna ja natukene magada rahulikult, sest toas karjumine. Aga siis nägin mõnusaid vihmapilvi tulemas ja põgenesin tuppa, enne kui sadama hakkas. Ja korra välgutas ja müristas ka. Ja ülejäänud aeg tubane. Uudised ja tv ja kodused. Ja rahulik dušš ja sättimine, mõtlesin et õhtul välja uue sõbraga. Aaajah, ma sain endale esimese sõbra :) Ta nimi Jonathan ja ta pärit Tšiilist. Lapsehoidja. Tore. Annab nõu pere suhtes, sest ta ise vahetas samadel põhjustel pere, mis minul siin probleeme tekitavad. Nii et asjad vähemalt nii palju paremaks läinud, et sõber toeks! :) Ja nüüd hakkab juba tunne tulema, et selle asjaga siin kohas on ühel pool. Sest kogutud raha olemas, mis tagasi vaja maksta Eestisse, Ja nüüd pole enam midagi kaotada. Ainult võita, kui olukorra ära lõpetan. Sest siin ei ole midagi muuta enam. Nende elustiil lihtslat ei sobi mulle. Võtan asju liiga südamesse ja hoolin liiga palju kõigi teiste tunnetest. Kui see ka ära unustada, ja mõelda ainult enda heaolule, et kui siin hästi ei tunne, et siis vaheta pere, siis ikkagi... Huh! Raske otsus. Rasked tunded.
Järgmine nädal võtan ennast kokku ja istun emaga maha, ja räägin mida tunnen ja mida arvan, et miks tahan sellise otsuse teha.
Üks tark tüdruk ütles, et selle aupairi aasta jooksul kõige tähtsam, mida õpid, on see, et kõigepealt mõtle enda heaolule, sest keegi teine seda sinu eest ei tee! Võitle iseenda heaolu eest!
Kavatsengi nüüd seda teha.
Paljudest asjadest kahju, aga palju rohkem oleks kahju lasta aasta raisku olles õnnetu.
United States, Bring it on!
No comments:
Post a Comment