Try to be positive!

Tjorvenil oli täna mossu-päev. Hommikul oli väike sõnelus minimissiga, ja lihtsalt kõik kees üle ja istusin pisarais verandal. Emaga rääkisime natukene. Leppisime ära miniga, aga pinge ikka õhus. Üritasin sellest mitte välja teha, kuigi tegelt on ikka hullult raske. Lihtslat peab täiega ära kannatama selle raske aja. Küll kõik paremaks läheb, paari nädala pärast rutiin ja kõik selged, ei pea koguaeg uusi asju meelde jätma ja selgeks õppima, ja saan minna kus tahan vabal ajal ja ei pea siin istuma, mis tegelt ikkagi nagu töökoht. Väga privaatsust pole, sest köök siinsamas kõrval ja kõik mis köögis toimub, on mulle kuulda, seega ka vastupidi. Kui skypes kellegagi räägid, siis võid samahästi kui köögis rääkida. Natukene raske on seega praegu. Aga saan hakkama! Eks natukene laste tujutsemisi mõjutab see ka, et pooled on haiged ja teine pool lihtsalt tahab kiusata ja vinguda koguaeg. Seega üpris nõme aeg perre sisse-elamiseks ja harjumiseks rutiiniga. Ema sõnul pidi selle kõigega harjumine kuskil 8 nädalat võtma, aga ta usub et ma saan palju kiiremini hakkama, sest autoga sõidan ja juba orienteerun ja lastega harjunud jne. Kiiremini kui mõnigi teine, nii et küll minust saab ka asja :) ps. Täna otsustasime koolist toakaaslasega lõpuks ära, et lähme 18juuni glee-touri kontserdile! Ja pärast sõidame koos NY ja tsillime seal ringi ja öösel hotellis kuskil ja järgmine päev tagasi! Ülilahe nv tuleb sellest! Ja küll neid ülilahedaid päevi tuleb veel, kui siin sõbrad ka leian ja eluga ära harjun. Tõotab tulla ülikipa aasta! Jääge lainele! United States, Bring it on!