Preili printsess

Aga kes on lõppude lõpuks jõudnud kohale? Olin nädala au-pair, sest olin viimane, kellele kooli järgi tuldi. Ühe prantsuse kutiga võistlesime, aga mina võitsin teda 15 minutiga.
Olen väike printsess, elan lossis, sõidan tõllaga, ema on kuninganna ja isa on kuningas ja lapsed on mini-printsessid-printsid. Vot selline elu ongi! Tõesõna! Heas mõttes! :)
Eile kui jõudsime, käisime sõitsime linnas ringi, käisime kohvikus lastega ja mängisime rõdul, mis on hiiiiiglaslik, nagu lossile kohane. Täispikk tööpäev. Õhtul olin lihtsalt nii kutupiilu et ei jõudnud netti. Täna hommikul käisime jälle linna vahel, tüdrukutel olid klaveritunnid, meie käisime teistega samal ajal mänguväljakul ja kohvikus kakaod joomas, sest õues oli siuke tuul, et lenda või minema, nagu Mary Poppins. Kodus mängisime pisikestega mänguväljakul, mis on samuti hiiglaslik, nagu lossiõuele kohane, nagu ka tenniseväljak ja bassein. Seega, loss! Lapsed armastavad kiikuda, neil väike maja ka, mängisime poodi, mulle müüdi toidu pähe lilli, kui rumal ma ikka olen, kuidas ma aru ei saa, et need lillepotid on, daaaa! (kujutage juurde seda printsessi käeliigutust, kui ta daa ütles). Kuna õues oli küllllllm, mängisime toas ja sain ka arvutisse esimest korda. Tegime kaarte ja vaatasime pilte ja veel sada asja, mis nad välja mõtlesid. Pärastlõunat käisime Sandraga poodides veits, sest mõni ei tulnud just väga paljude riietega lennuki peale, onju. Nii et ,sshss! Tore oli poes ringi käia ja keegi ei saanud aru, mis me räägime. Vahva tüdruk on ta! Ema ja printsess käisid seni maniküüris-pediküüris, ja tegid ennast veel ilusamaks, kui nad juba on. Siis tellisime pitsat, ja rääkisime isaga eestist üleüldiselt, söögist, kultuurist, usust jne. Naljakas mees. Armas isa, koguaeg kallistab ja musitab printsesse. Väga armastav perekond :). Peale pitsat läksime kinno. Ema netist uuris, et tore multikas, ja kui kohale jõudsime (suure hilinemisega), selgus, et multikas nii valju ja nii õudne, et väike prints hakkas nii kartma, et me vahetasime lõpuks filmi ja saali ära (Ja kes ütles, et mina ei kartnud!). Aga ega see teinegi parem polnud. Kui vanem printsess poleks oma sõpradega ka kinos olnud, siis me ilmselgelt ei oleks sinna kauaks jäänud. Aga pidime ta ära ootama, seega istusime ja kannatasime ja naersime, sest kui õudsad kohad olid, siis väike prints karjus üle saali iga kord. Ja no keda ikka huvitab kui sa oma veepudeli ja pool pakki popkorni kinosaali põrandale kallad, pole probleemi. (kahju koristajatest, aga mis parata, kui printsid seltskonnas on).
Nüüd, tuduaeg tegelt, aga tahtsin teada anda, kuidas mul läheb. Mul läheb väga hästi! Kõik on korras!
Homme vanima printsessiga jalgpallivõistlustele, aga need alles pärastlõunat. Kuna meil siin ümberringi nagu miljon väikest "linna" koos, siis ühes neist miljonist peaks olema homme st. particku päeva paraad, aga ma ei mäleta millised ja kahjuks võistlused samal ajal, seega vist ei vea välja. Aga pole hullu. Jalks on ka huvitav.
Aga kuulmiseni!
Bring it on, United States!