LauraGreete- kaugel load on? Mul juba järgmised käsil! :D

Pole kordagi olnud sellist tunnet, et kahetsen siiatuleku otsust. Ja koduigatsusest olen ka veel pääsenud. Lucky me. Hommik oli jälle nõme. Ei midagi tähtsat, mille pärast põdeda, aga lihtslat, kui oled juba korra kurva tuju lainele saanud, siis ei saa sealt välja. Ema tegi lihtsalt märkuse hommikuste tegevuste kohta, et pean kõik enne väljaminekut valmis saama, aga kui pärast rääkisime, siis ta ütles, et tegelt ta ei tahtnud midagi halba sellega, lihtsalt et ma harjuksin hommikul kõigeks valmis olema.. Aganoh, 2 nädal siin alles, ma ei peagi veel kõike jõudma. Isegi tubli. Ja väga kiitis. Ütles et supper rahul minuga, sest lastega saan hästi hakkama ja üleüldse tubli, võtan kiiresti kõik omaks. Aga ikkagi, ise tunnen ennast nõmedalt, kui annan endast maksimumi ja ikka teen valesti. Ebakindlus lihtsalt. Aga kui kõik selge, ja rutiin sees, küll paremaks läheb. Seni peab lihtsalt ära kannatama. Muide! Täiega meeldib ju vabatahtlikult veelkord lubade teooriaeksamit sooritada. Eile saadeti mind kukele autokoolis, täna sain lõpuks eksamile, ja sooritatud. Ülinõmedad küsimused, aga sain läbi. Jejee. Kodus sai haige põnniga mängitud ja lõunat söödud. Üksinda on hea poiss ja väga abivalmis, aganii kui vanem õde juures, hakkab teda järgi tegema, ja asjad ei lähe kohe üldse nii, nagu nad peaksid ja nagu vaja oleks. Aga seeselleks. Küll me harjume. Pärastlõunal käis kohalik koordinaator külas, nö tervitusvisiit, ja kas mul küsimusi või midagi on või probleeme-muresid. Ei. Hetkel kõik nö üleminekuperioodis, et ei olnud otseseid muresid talle kurta. Aga ta alati olemas (va laupäeviti, sest siis tal vaba päev:D ) Ja oligi tööpäev läbi. Õhtusöök. Enne rääkisin tunnikese eestiga juttu. Kurtsin ja kuulasin ja nautisin eesti keelt. (Päris vahva on see, et kui hakkkasin midagi kokku loendama ekraanil, siis : one, two, three.. ja hakkasin naerma. Isegi mõtled juba inglisekeeles. ) Empsiga just küsis , et kas me kartulit ka sööme. Siiani me korra söönud: (frii)kartuleid. Ja lõpetasime kõne ära, läksin kööki õhtusöögile, ja laual kartulid, värske salat ja lihakotletid. Ja tal polnud õrna aimugi, et see eestis väga populaarne õhtusöök. Täiega hea kokkusattumus. Sai naerda jälle. Kuna ma olen ajagraafikust ees lubadega, sest juba täna sain eksamilt läbi ja homme kursusele.. pidime tähistama. Ema ostis muffineid. Mis olid ikka ülimaitsvad. Pole hullu, suvi tuleb. Tõesõna, viivad keele alla lihtsalt. Ja ps- lapsehoidjad- muffinid on hea mõjutusvahend kuidas laps õhtusööki panna sööma :) Istusime küll tund aega laua taga, aga lõpuks sõime kartuli ära ja saime cupcake ka :) Ups. :) Terehommikust siis! United States, Bring it on!