Vabandage. Pole nagu midagi kirjutada olnud. Võinoh, igapäevaelu.
Igatahes, eelmine nädal oli selline, ujumine, tants, vaba aeg, õppimine-nädal. Ja reedel saabusid poisiiid. Tädi lastega külas. Neli põngerjat on üpris kreisi. Jooooksevad ja möllavad ja vaidlevad, suur sõda ja lahing käib koguaeg, aga supperhoolivad üksteisest. Nii tore. :) Ja räägin nendega eesti keeles. Natukene raske, nad palju ära unustanud, vanasti rääkisid rohkem, aga nüüd tuletame tasakesi meelde.
Ja mis seal ikka, toimetame ringi ja käime ujumas, käisime nv erinevates basseinides lastega, ja siis olid veel tegelt, nüüd tuleb meelde, olid vanaisa poolsed vennalaps oma lastega, seega meil oli nv-l 6 põngerjat siin. Toimetasime õhtusööke, mis võtsid pool päeva aega et suurele armeele toitu valmistada. Ja siis tulid veel igasugused muud lähemad sugulased kohale, nii et kumbki õhtu oli meid laua taga kuskil 17. Suppervägev! Melu missugune, pole ju ammu kõiki näinud, huvitav. väike suguvõsa kokkutulek.
Ja jah, nende terroristidega käisime jah basseinide ääres, ja mängisime kodus ja käisime mänguväljakul. Tore oli. Kõik supperväsinud õhtuks, eesotsas vanematega.
Eile, hommikul läksid kirikukooli, mingisugune, maeiteagi, tore ettevõtmine. Ilus soe kaasaegne kirik, nagu nad siin on, mitte nagu eesti külmad vanad kivikirikud. Siin nagu astud sooja tuppa sisse. Mõnus õhkkkond seal, hästi vastutulelikud. Ja inimesed siin on üleüldse väga armsad ja soojad. Ja laulavad seal, ja mängivad, ja tantsivad, lastele väga meeldiv, toredad inimesed. Mitte nagu usuõpetus, aga lihtsalt, selline praise-school vms. Tutvustavad lastele usku läbi huvitavate tegevuste, mis lastele meeldivad, mitte eemale ei peleta. Ja inimesed on seal väga toredad ikkagi, veelkord. (Peale viimast 3 kuud on päris ime, et ma seda ütlen ju :),
Igatahes tuli meelde, et täna käisin juurvilju toomas laada pealt, võinoh mis laat ta ikka oli, aga selline väike lett, auto tuli, jagas juurvilju ja igast natukene. Ja ema saatis mind täna nende järgi. Aga ega mina ju ei teadnud, kuidas see süsteem seal on. Ja lõpuks tuli välja, et oleks võinud ju korvi või koti vms kaasa võtta, ja just oli sadanud ka, kõik oli märg, ja ladusin neid asju endale sülle nii palju kui mahtus ja viimased asjad pidin hammaste vahele juba võtma, aga üks viisakas vanahärra tuli tõi poekoti mulle ja aitas asjad sisse laduda, nii tore, ei midagi ei pidanud abi paluma või, niisama naersin omaette ja vaatasin kuidas inimesed imelikult vaatasid, et ma omaette naeran, aga siis tuli keegi appi, niiii tore, naeratas ja viisakas. Toredaid inimesi leidub siin ka!
Ja igatahes, täna oli aupairide miiting. Lcc kodus, tekil sõime pitsat ja lobisesime niisama. Palju uusi tüdrukuid, ja väga sõbralikud. Nii vahvad! Ühe tsikiitaga tegime juba plaanid ära, et kui mina märtsis lõpetan, siis sõidame hawaiile puhkusele. :) Vottak! Ja nii ongi!
Ja siis veel seda, et õues oli täna kuskil 40 kraadi sooja. Käisid ringi sõnaotsesesesesmasmõttes saunas, riided seljas läbimärjad, ja nii hea rahulik oli tuulevaikne õhtul, kui miitingult tulin, et läksin trenni tegema veits, jooksma. Ja nii palav, õhku pole, umbne, vesi joooookseb seljas, nnagu tõesti istuks saunas. Päris huvitav. Ja kõigil inimestel garaažiuksed lahti, nagu lahtiste uste õhtu võinii. Ja loomulikult kuii ma jooksma läksin, siis oli kõigil inimestel aeg koertega mängima tulla maja ette hoovidesse, millel aedu pole. Ja kust mina tean, kas sõbralikud koerad või mitte. Kõik inimesed, kes vastu jalutasid või jooksid, hellllloooooou, naeratavad, Nii mõnus. Nagu sõbrad oleks :).
Ja eile käisime onupojal külas, ta töötab tuletõrjujana praegu, aga õpib mingiks meditsiinivennaks, ma päristäpselt ei tea, kes temast saab, aga praegu on tuletõrjemajas tööl. Ja eile läksime lastega talle külla, et teeb tuuri siin tuletõrjemajas. Ja nii kui kohale jõudsime ja autosse lapsed tõstsime, et nad seest autot näeks, läksid alarmid tööle ja inimesed hakkasid vaikselt kokku voorima, ja rahulikult pidasid plaani ja lapsed tõsteti autost välja, ja sõideti rahulikult minema. Ja me jäime lolllilt seisma keset parkimismaja, et no mis nüüd siis toimus. Väljakutse. Avarii. Ja kohe ümbernurga. Ja 5 autot sõitis välja. Huvitav. Nii palju siis tuletõrjemaja tuuuurist. Aga äktsion oli huvitav lastele.
Ja muideks, homseks lubab kuni 45 kraadi sooja. Nii et riided seljast, kõrbeinimesed! võinoh, mis kõrb siin ikka on, õhk jube niiiske, aga niiiiii palav. Niiiiiiiiiii palav. Ohsapoiss kui palav ja niiske!
Ja ühesõnaga, laupäeval sõidame ocean city lähedale, väiksesse rannalinna, puhkusele nädalaks. Randaaaaaa. Jepikajee! Vacation võinii!
Aga väga polegi rohkem mingeid uudiseid.
Elame rahulikult, töötame palju, oleme õhtuks kõik surmväsinud, aga õnnelikud. "We are happy that you are here", teeb ju tuju heaks, doesn't it? :)
Ühesõnaga, olen rahul ja õnnelik! Ja endiselt iga päev jooksen postkasti juurde niipea kui postiauto minema vurab, et äkki on kellelgi meeles ja aega mulle paar rida kirja panna, aga siiani on olnud ainult ümbrikud mitte-minu-nimega. Siiski ootan ja loodan veel... Ja kellel aadressi pole, aga kiri või pilte on, siis andke teada, kirjutan vastu ja ütlen. Okidoki? Ootan teilt tagasisidet, kullapaid! Kuidas teil kõigil läheb, mis toimub suvel, mis sügisel, kes kus mis?
Seega tuduaeg, tore et lõpuni viitsisid lugeda! :)
Kallikalli,
United States, Bring it on!
No comments:
Post a Comment