Monday, July 4, 2011

Pikk ja kiire nädalavahetus!

Ei, ma ei ole teid ära unustanud! Kiire on olnud.
Laupäev. Täielikult venitasin ennast teki alt välja, sest nii vässu. Lõpuks, sättisin käps valmis ja lcc-ga kohtumisele. Läks ilusti. Rääkisime ja arutasime ja tore oli :) Nice lady. Siis sättisime emaga ringi, tegime pangakonto ja tegime raamatukogukaardi, ja käisime söögipoes ja tegime veel mõned asjad. Ja, saime vanaemalt kõne lõuna paiku. Kurb hää l. Teadsime juba mis toimub. Ta läks loomaarsti juurde, kuna kass on haige olnud ja viimasel ajal ei söönud üldse. Ja tuligi kurb uudis, et peame oma väga vana kiisu magama panema, sest pole enam midagi teha. Kuigi teda on üritatud terveks ravida suure raha eest, aga ei ole õnnestunud, ja nüüd pole midaig teha. Olime kõik murtud ja pisarais. Kurb hetk :( Üks hetk lööb nurru ja järgmine hetk...
Ühesõnaga, siis tulime koju ja väiksed snäkid ja vaatasime veel mingid asjad üle ja lobisesime ja vaatasime hostemaga tantsupeo otseülekannet. Ülivägev tunne! Siis lõpuks kolisin vanavanemate juurde omadega. Teadsin, et kuna pere tuleb õhtul meile külla, et nö mõtted mujale saada ja õhtusöök kohale tuua, et meil lihtsam oleks seal, siis sättisime laua valmis ja kohal nad olidki. Pikk õhtusöök ja pikad jutud, ja kõik pingest väsinud. Väga väsinud. Lõpuks lapsed koju ja meie... Magama. Nemad veel tegelt vaatasid all telekat natukene, Ja mina ka tegelt. Kui meenutada. Vaatasime mingit inglise krimisarja, nime ei mäleta. Ja päris vahva oli! Tegime seal vahepeal arutust kes kelle tappis ja mis toimub üldse :) Mõnus põrguliku päeva lõpp. Ja kino lõppes enne 12, oma tubadesse, marss, ja seal panin niisama saateks netist Glee osa mängima. Ja lõpuks vaatasin neid kella 4ni. Hakkas juba valgeks minema... Aga pilvine, ja hommmikupoole saime äikestki. Pidin akna kinni panema igaksjuhuks, et kui vihma ka tuleb.
Nii. Terepühapäevahommikust. Kella 9st üleval, silmad lahti, kuigi peaks veel magama. Mõnus päikseline ilm vaatab aknast sisse. Palav. Viskan teki minema, ja ainult linaga pikutada värske õhu käes on hiiglama mõnus. Ja tuli meelde- laulupiduuuuu. Ja kuulsin, et kuskil tv mängib. Kolisin välja ja vanaema vaatas arvutist laulupidu juba. Kolisime kokku. Vaatasime koos alguses. Siis oli vanaisa ennast valmis saanud ja lõpuks panime elutoas kaks läpakat mängima laulupeoga, et kõik näeksid-kuuleksid. Ülivägev tunne! Praegu ei oskagi seda enam sõnadesse panna! Uhke on olla eestlane! Laulsime kaasa, ja nägin tuttavaid ja armsaid, ja üpris exited oli olla siiski. Vaatad teiseltpoolt maailma otseülekannet, mis toimub kodumaal. Näed tuttavaid nägusid telekast, tead, mida nad kõik seal tunnevad. ÜLIVÄGEV! Uhhh. Uhhhhhh. Lõpuks, pidu läbi, tegime kell 1 pm HOMMIKUsöögi, ja siis sättisin kohvrid kokku, koristasin toa ära, ja ütlesin natukeseks ajaks headaega oma uuele kodule, aga tean, et olen alati oodatud sinna, tuletati enne äratulekut mitu korda meelde, nii armas :)! Nii hea tunne!
Kolisin oma miljoni kotiga päris-koju. Isa jõudis lastega just ujumast tagasi, aitasid mul kõik mu asjad alla mu tuppa ära vedada. Ja siis lapsed aitasid kõik lahti pakkida, kohvrid. Tiimitööga saime lõpuks 2 tunniga asjad sahtlitesse, garderoobi ära pandud. Aega võttis aga asja sai. Suppermõnus tuba. Olen küll keldrikorrusel, ja akent pole, aga nii mõnus hubane tuba on ikkagi. Mõnusad toonid ja mööbel ja... Kõik on mõnus! :)
Sättisime valmis, väike snäkk ja Lilly aitas mul riided välja valida ja mina temal, ja siis autosse ja poodi. Isa ja lastega läksime ta sõbra juurde pidusse. 4th of July pidu. Igal aastal korraldatakse sõpradele suur pidu, suuuuure ilutulestikuga. Pool tundi kuskil sõitsime. Lõpuks jõudsime kohale. Üpris seal kandis, kus ma 2005 elasin nädal otsa. Pidu. Palju inimesi, palju süüa, palju lapsi, palju ruumi, palju palju palju. Isa tutvustas oma sõpradele ja lobisesime ja küsiti eesti kohta, ja ... Oeh, kui tore, nii toredad inimesed! Sõime vähki, võinoh, mina üritasin küll silme eest ära kustutada pilti, kuidas nad murravad nad pooleks ja sisikond ja kõik... öäkkkk. Poleks kunagi arvanud, et nii võin tunda. Et söön elus-asja.! Öäkkk. Aga liha maitses hea, kui see mulle ära puhastati. Kõik praht käis lauale. Piltidelt näete täpsemalt!
Siis, õhtu juba pimedaks läks ja pandi ilutulestikule tuli otsa. Suppervägev! Üks torn kukkus ümber ja põrutas meist vastassuunas metsa alla ja lendas seal laiali. Hea, et meie poole ümber ei kukkunud. Kuigi neil oli seal korralik alus ja kõik... Aga õnnelik õnnetus.
Ja siis juba pime, muusika, sääsed, lõke, rõõm, lõbusad inimesed, söök ja magustoit. Mõnus mõnus! Mulle meenutas jaanipäeva see kogu kupatus siin. Ühesõnaga, lõpusk Lilly teatas et ta kaotas kingad ära, kui läks batuudile ja need jäid sinna kõrvale, aga batuuti liigutati ja ta ei tea kus nad on. Siis otsisime, leidsime üles, headaega kõigile ja kodupoole. Pool tundi naera ja nalju, sest üritasime hääldada keel-kõveras-lauseid... Nii naljakas oli. Three witches watched three swiss watches. jne. :) Kodus. Tegin lastele ettepaneku sleepover korraldada, ja loomulikult nad nõus. Sättisime asjad korda ja kolisime minu tuppa. Kõik leidsid oma koha, ema oli asjaga rahul ja üle vaadanud kõik, ja headööd. Siis tuli kõige lõbusam osa. Kõigepealt hakati norksama, siis räääkima, siis togima, siis laiutama, siis ümberpaiknema, siis tagasipaiknema. Mul on külm. Mul on palav. Vent järgi, vent maha, tekk sinna, padi siia. Ühesõnaga lõpuks kui kell oli 7 hommikul et ärgata, oli mul selline surmväsinus ja peavalu, et kohe halleluujah, nii ilus öö! :)
Hommik. Käisime Lillyga pesus, tegime võidu, tema võitis. Isa tegi hommikusööki, pannkooke ja peekonit. Nämmm. Hommikusöök. Käps riide kõik ja õue rattaid kaunistama. Ja siis juba rattaparaadile. Naabruskond korraldab iga aasta lastele rattaparaadi. Kaunistatakse rattad ära ja sõidetakse tuletõrjeauto järel finišisse. Tore oli. Pikk sõit, nii pool tundi lähitänavatel rahulikult tiksuda, mõnus. Aga õues jubepalav ja lämbe, õhku üldse polnud. Kõik usa toonides, ja rõõmsad ja viisakad, nii tore, sellest ma olengi alati unistanud. Täpselt sellest. Et inimesed on üksteise vastu viisakad ja toredad.
Lõpuks jõudsime finišisse, seal ootas meid popkorn ja joogid ja jäätis. Lapsed jooksid ümber maja ringi mänguväljakule, täiskasvanud lobisesid ja sõid jne. Mõnus. Lõpuks, kõik asjad otsas ja lapsed väsinud, sättisime ratastele ja kodupoole. Kodus, ema ja Wesley läksid arsti juurde, sest poisil kõrv valutab jubedalt, juba eile valutas aga täna ka ja ei ole mingeid jamasid vaja. Ja meie Lillyga vaatasime tv-d. Võinoh tema vaatas, mina vajusin ära, ja keegi võlus mulle tekigi peale. Siis tuli ema koju, me läksime emaga toidupoodi toidukraami tooma, tunnike läks jälle minema. Siis tulid juba vanaema-vanaisa külla grillima. Tegime koogi ja hamburgerid ja arbuusi ja maisi... Nii mõnus õhtusöök! Kõigile maitses! Ülitsill. Ilm ikka selline Umbne. Koristasime laua, ja viisime isaga mu ratta ta venna kätte tagasi, mis ta hommikul mulle tõi ja laenas. Neil on hiiglasuur beebi koer. Ta nii suur ja näeb hirmus välja, aga pidi nagu väike kutsikas olema. Numps siis.
Koju. Väike rattaralli naabrilastega maja ees, ja tuppa. Kõik valmis, autosse ja vanaema juurde. Läksime suurele ekraaniel ilutulestikku vaatama. Washingtonis suur pidu käib ja NYs kõik vahva! Tegin pilti ka. Lõpuks vaaasime need kontserdid ka ära ja lõpuks asi finiito. Kolisime õue. Lapsed mängisid natukene säraküünaldega ja paugukatega. Me vaatasime maja kõrvalt eemale, metsa kohale, ilutulestikku. Supperkaua ja supperilus ja suppersuur. Lahe. Lõpuks, koristasime ära maja esise nendest paberitest, ja siis sättisime koju ja siin ma nüüd olen.
Täna nii kiire, sest pean magama minema, uneaeg joooookseb ammu juba.
KALLIKALLI!
United States, Bring it on!

No comments:

Post a Comment