Laupäevahommmmmmikul pidime vara tõusma. Mina olin kella kolmveerand 6st juba üleval, ja 7st sõitsime välja, basseini äärde, lastega ujumisvõistlustele kaasa niisama :) Tore melu seal, pereüritus :) Ülivägev energia tuleb sealt. Siis vanaemaga leppisime kokku, et sõidame väiksele tuurile. Kobistasin nende juurde sinna, ja väike hommikusöök kella 11st, kui mul juba oli pärastlõuna, kuna nii vara ärkasin :). Ja siis hakkasime sõitma, Annnnnnnapolise poole. Laulukooli tüdrukud, kas mäletate, 2005, Annapolise kontsert jäi ära, sest sadas vihma ja käisime bussituuril, mäletate udu ja vihm jne? Aga vist viimane päev, ilus palav ilm, käisime ringi seal ühe linna peal, vee ääres buss parkis kai-silla-milleiganes peal, natukene saime vaba aega... Oskab keegi öelda, mäletate, oli see Annapolis, kas me üldse käisime seal? Või ajan mingid linnad ja mälestused sassi.
Igatahes. Jõudsime linna, parkisime täitsa keskväljakule, kui seda nii võib nimetada. Väike ringtee, pisikesed toredad poed ja restoranid, vesi, paadid, jäätisepood, kus oli lihtsalt miljon erineva maitsega jäätist... Supppppervägev linn. Ja siis, jõudsime kohale. Naval Academy. Nii kui väravatest sisse astusin, ei saanud "waoooooooo" 'd suult. Lihtsalt...... No vaadake pilte. Ja tegelt isegi piltide pealt ei anna veeranditki, sajandikkugi ei anna välja, mis see tegelt seal oli. No ... Mul ei ole sõnu ausalt öeldes. Kõik need hooned, õhkkond, mundris õpilased käivad uhkelt ringi, ohvitserid.. Kui ma ei eksi, siis neil peaks olema maailma suurim ühiselamu. 4000 õppurit ühe katuse all. Ja see maja on hiiiiiiiglaslik, suuuuuur loss. Nad kõik käivad ühel ajal lõuna ajal söömas, seda pidime vanaemaga minema sügisel vaatama üks lõuna, mis seal toimub, kuidas 4000 õppurit võtab rivvi ja marsib sööklasse. Kõigil õppejõududel on oma majad seal kooli territooriumil, mis on ka hiiglaslikud. Ja direktori maja oli veel kõige uhkem. Mõisas elaks nagu. Ja kogu see territoorium ja õhkkond ja inimesed... Mitte et muidu ei oleks, aga siis oli küll selg sirgu, samm paika ja nina püsti. Väga uhke tunne seal viibida.
Jalutasime ringi ja nägime pruutpaare ja fotograafe.. Huvitav. Ja siis jõudsime kirikuni. Suur uhke.. Nagu kõik.. Ja mundris mehed kogunesid seal, näha et midagi hakkab toimuma, jäime ootama-vaatama. Ja tegid proovi, pulmadeks, nägime peigmeest, mundris, ja siis kadusid nad ära.. Tahtsime näha, kuidas nad sealt uksest välja tulevad hiljem, ja seda mõõgasaluuti, või kuidas nad iganes seda kutsuvad.. Läksime jalutasime seal ööbimismajas ringi, kus on suuuur uhke peosaal, uhke peopõrandaga, proovisin tantsida, väga mugav, pole üldse libe, ja siis kujutasin ette, kuidas nad seal kõik ballil tantsu keerutavad.. Nagu muinasjutt... Oeh. seda vist ei kujutagi ette kõike, kui ise kohal ei ole... Aga proovige, pildid laadisin üles.
Ja siis jalutasime pargis ringi, leidsime pingi ja puhkasime pool tunnikest jalga, kuni pruutpaar lõpuks kirikust välja tuli koos rahvamassiga, kõigepealt pulmalised, ja siis pruutpaar, ja siis jäid trepist allatulles iga mõõga taga seisma, ja pidid suudlema, ja siis said järgmise astme peale minna ja veel.. kuni lõpuks kogu kadalipu läbi said suudeldud :). Ilus! Ilus! Ilus!
Ja lõpuks sättisime auto poole tagasi, juba 2 tundi oldud seal vist, tahtsime mingit söögikohta otsida, et hilist lõunat süüa, aga peatänaval oli vool ära, ja kõik oli suletud ja nii kaugele kui jalutada jaksasime, kas ei olnud midagi meelepärast või oli pikk järjekord. Sõitsime linnast välja, ühte burksikohta, kus president Obamale meeldib käia. Tore. Maitses nagu burger ikka.
Ja lõpuks koju. Käps asjad kokku ja auto peale. Ja basseini äärde minek. Heategevusüritus, jäime ööseks basseini äärde. Jõudsime kohale, telgid püsti, ja lapsed basseini. Me lobisesime hostisaga natukene, ja jalutasime ringi ja lõpuks ma kolisin ka basseini ära, :) Ujumisrohke õhtu. Lastele korraldati seal naljakaid võistlusi, ja niisama pidid ujuma basseinipikkuseid, vastavalt vanusele, seal kõige vanemad pidid tegema 90 pikkust vist, pisikesed ainult 6, kes ujuma hakkasid alles paar kuud tagasi, nagu meie lapsed siin.. Ja õhtul, pimedas, näidati ekraanilt filme, Rapunzel ja Öö muuseumis 2. Lobisesime seal niisama, vanemad nägid vanu tuttavaid ja taaskohtumisi oli mitmeid... Ühesõnaga, vahva mõnus pereõhtu :) Lihtsalt ei saanud naeratust näost.
Lõpuks pool1 öösel tudule, ei viitsinud teist filmi enam vaadata, lapsed väsisid ka ära. Ja hommik tuli jubekiiresti. 7st üles, riide, asjad kokku ja basssseini. Mõnus hommiku-ujumine 10pikkust. Mõnnamõnna. Soe vesi. Ilm jubepalav. Mõnus, laagri kokkupakkimine ja koju :)
Siin sättisime asjad laiali, ja hommikusöök ja niisama tsillisime ringi ja loopisime isaga pesapalli natukene õues, tsekkis järgi kuidas mängin :) ja siis vaatasime jalka kohtumist naiste usa-brasiilia. Ülipingeline ja huvitav mäng. Tore. Lõpuks vanaema jõudis siia ja kimasime oma teed. Läksime shoppama, ja ohhhhsapoiss :) Ärge küsige, ma ei vasta! Welcome to America!
Lõpuks, 4 tundi hiljem, kimasime kodupoole tagasi, sest isaga pidime poole 6st juba ära sõitma siit. Tal oli õhtul võistlus pesapallis, võinoh nemad kutsuvad seda softballiks. Ja mõnus, mitu väljakut koos ja igal väljakul toimus midagi, ja nende võistkond võistles mingi chinakate võistkonnaga. Noh, tublid poisid, aga pähe said :). Ja sättisime koju ja oligi päev läbi, kähku õhtusöögi võileib ja emaga natukene jutud ja lastega vaatasime reeglite tabeli üle ja otsisime kohta sellele ja nüüd igaüksomavooodis. Tuduaeg. Homme tuleb pikk ja ebatavaline päev. Aga sellest homme. Nüüd olen igatahes igasugustest emotsioonidest üleküllastunud. Kõik tunded on laes, Annapolis ja basseiniõhtu ja tänane pesapall ja shoppamine ja ..... Ohsapoiss, kui vägev!
Ja ohsapoiss kui väsinud!
Tudule nüüüüüüd. Peab kreisiks nädalaks välja puhkama, sugulasi tuleb huuuulgaliselt külla.
seniks aga, jõudu ja jaksu, eestimaalased!
United States, Bring it on!
No comments:
Post a Comment