Neiu Home Alone feeling 2011

Miss sõidab homme puhkusele. Ookeani äärde. Õues on 45 kraadi sooja. Ja noh ei taha väga tegelt õues olla, ei saagi. Sulad.
Igatahes, õhtu otsa on trall käinud, lapsed jooksevad ringi ja röögivad ja mängivad, ma pakkisin all oma toas asjad kokku nädalaks, ja tulin üles appi pakkima. Ja täpselt selline tunne, nagu filmist vaatad, et suur pakkimine käib õhtu otsa ja kõik jooksevad pea laiali otsas ringi ja ongi varsti kauaoodatud hommik käes, ja never know mis see nüüd ees ootab siis (loodetavasti mitte liigkaua magamist, sest muidu istume ummikutes 6 tundi, see populaarne tee, midamööda me lähme homme...). Ühesõnaga, maja on kokkupakitud, autod on kokkupakitud, ise oleme peaaegu kokkupakitud.
Ja noh ega muud polegi, niisama, tore on olla.
Et mis seal siis niisama lobiseda, uneaeg juba tunnid tagasi, paari tunni pärast minek juba.
ootan!ps. laulukoolitüdrukud, mis me ocean citys tegime? Andsime kontserdi väikse promenaadil seal, käisime mööda neid poode rannas ringi, ja ööbisime hotellis, kus oli hallitus seina peal, mis veel ? :) Värkskendage mu mälu, äkki viskan nädala jooksul vanadele tuttavatele kohtadele pilgu peale :D
United States, Bring it on!

Tean, tean, nädal vaikust.

Vabandage. Pole nagu midagi kirjutada olnud. Võinoh, igapäevaelu.
Igatahes, eelmine nädal oli selline, ujumine, tants, vaba aeg, õppimine-nädal. Ja reedel saabusid poisiiid. Tädi lastega külas. Neli põngerjat on üpris kreisi. Jooooksevad ja möllavad ja vaidlevad, suur sõda ja lahing käib koguaeg, aga supperhoolivad üksteisest. Nii tore. :) Ja räägin nendega eesti keeles. Natukene raske, nad palju ära unustanud, vanasti rääkisid rohkem, aga nüüd tuletame tasakesi meelde.
Ja mis seal ikka, toimetame ringi ja käime ujumas, käisime nv erinevates basseinides lastega, ja siis olid veel tegelt, nüüd tuleb meelde, olid vanaisa poolsed vennalaps oma lastega, seega meil oli nv-l 6 põngerjat siin. Toimetasime õhtusööke, mis võtsid pool päeva aega et suurele armeele toitu valmistada. Ja siis tulid veel igasugused muud lähemad sugulased kohale, nii et kumbki õhtu oli meid laua taga kuskil 17. Suppervägev! Melu missugune, pole ju ammu kõiki näinud, huvitav. väike suguvõsa kokkutulek.
Ja jah, nende terroristidega käisime jah basseinide ääres, ja mängisime kodus ja käisime mänguväljakul. Tore oli. Kõik supperväsinud õhtuks, eesotsas vanematega.
Eile, hommikul läksid kirikukooli, mingisugune, maeiteagi, tore ettevõtmine. Ilus soe kaasaegne kirik, nagu nad siin on, mitte nagu eesti külmad vanad kivikirikud. Siin nagu astud sooja tuppa sisse. Mõnus õhkkkond seal, hästi vastutulelikud. Ja inimesed siin on üleüldse väga armsad ja soojad. Ja laulavad seal, ja mängivad, ja tantsivad, lastele väga meeldiv, toredad inimesed. Mitte nagu usuõpetus, aga lihtsalt, selline praise-school vms. Tutvustavad lastele usku läbi huvitavate tegevuste, mis lastele meeldivad, mitte eemale ei peleta. Ja inimesed on seal väga toredad ikkagi, veelkord. (Peale viimast 3 kuud on päris ime, et ma seda ütlen ju :),
Igatahes tuli meelde, et täna käisin juurvilju toomas laada pealt, võinoh mis laat ta ikka oli, aga selline väike lett, auto tuli, jagas juurvilju ja igast natukene. Ja ema saatis mind täna nende järgi. Aga ega mina ju ei teadnud, kuidas see süsteem seal on. Ja lõpuks tuli välja, et oleks võinud ju korvi või koti vms kaasa võtta, ja just oli sadanud ka, kõik oli märg, ja ladusin neid asju endale sülle nii palju kui mahtus ja viimased asjad pidin hammaste vahele juba võtma, aga üks viisakas vanahärra tuli tõi poekoti mulle ja aitas asjad sisse laduda, nii tore, ei midagi ei pidanud abi paluma või, niisama naersin omaette ja vaatasin kuidas inimesed imelikult vaatasid, et ma omaette naeran, aga siis tuli keegi appi, niiii tore, naeratas ja viisakas. Toredaid inimesi leidub siin ka!
Ja igatahes, täna oli aupairide miiting. Lcc kodus, tekil sõime pitsat ja lobisesime niisama. Palju uusi tüdrukuid, ja väga sõbralikud. Nii vahvad! Ühe tsikiitaga tegime juba plaanid ära, et kui mina märtsis lõpetan, siis sõidame hawaiile puhkusele. :) Vottak! Ja nii ongi!
Ja siis veel seda, et õues oli täna kuskil 40 kraadi sooja. Käisid ringi sõnaotsesesesesmasmõttes saunas, riided seljas läbimärjad, ja nii hea rahulik oli tuulevaikne õhtul, kui miitingult tulin, et läksin trenni tegema veits, jooksma. Ja nii palav, õhku pole, umbne, vesi joooookseb seljas, nnagu tõesti istuks saunas. Päris huvitav. Ja kõigil inimestel garaažiuksed lahti, nagu lahtiste uste õhtu võinii. Ja loomulikult kuii ma jooksma läksin, siis oli kõigil inimestel aeg koertega mängima tulla maja ette hoovidesse, millel aedu pole. Ja kust mina tean, kas sõbralikud koerad või mitte. Kõik inimesed, kes vastu jalutasid või jooksid, hellllloooooou, naeratavad, Nii mõnus. Nagu sõbrad oleks :).
Ja eile käisime onupojal külas, ta töötab tuletõrjujana praegu, aga õpib mingiks meditsiinivennaks, ma päristäpselt ei tea, kes temast saab, aga praegu on tuletõrjemajas tööl. Ja eile läksime lastega talle külla, et teeb tuuri siin tuletõrjemajas. Ja nii kui kohale jõudsime ja autosse lapsed tõstsime, et nad seest autot näeks, läksid alarmid tööle ja inimesed hakkasid vaikselt kokku voorima, ja rahulikult pidasid plaani ja lapsed tõsteti autost välja, ja sõideti rahulikult minema. Ja me jäime lolllilt seisma keset parkimismaja, et no mis nüüd siis toimus. Väljakutse. Avarii. Ja kohe ümbernurga. Ja 5 autot sõitis välja. Huvitav. Nii palju siis tuletõrjemaja tuuuurist. Aga äktsion oli huvitav lastele.
Ja muideks, homseks lubab kuni 45 kraadi sooja. Nii et riided seljast, kõrbeinimesed! võinoh, mis kõrb siin ikka on, õhk jube niiiske, aga niiiiii palav. Niiiiiiiiiii palav. Ohsapoiss kui palav ja niiske!
Ja ühesõnaga, laupäeval sõidame ocean city lähedale, väiksesse rannalinna, puhkusele nädalaks. Randaaaaaa. Jepikajee! Vacation võinii!
Aga väga polegi rohkem mingeid uudiseid.
Elame rahulikult, töötame palju, oleme õhtuks kõik surmväsinud, aga õnnelikud. "We are happy that you are here", teeb ju tuju heaks, doesn't it? :)
Ühesõnaga, olen rahul ja õnnelik! Ja endiselt iga päev jooksen postkasti juurde niipea kui postiauto minema vurab, et äkki on kellelgi meeles ja aega mulle paar rida kirja panna, aga siiani on olnud ainult ümbrikud mitte-minu-nimega. Siiski ootan ja loodan veel... Ja kellel aadressi pole, aga kiri või pilte on, siis andke teada, kirjutan vastu ja ütlen. Okidoki? Ootan teilt tagasisidet, kullapaid! Kuidas teil kõigil läheb, mis toimub suvel, mis sügisel, kes kus mis?
Seega tuduaeg, tore et lõpuni viitsisid lugeda! :)
Kallikalli,
United States, Bring it on!

tavapärasusesusesusesusesus...

Ei viitsigi vist iga õhtu hetke täpsusega kirja panna, mis toimunud on. Nagu ikka. Hommikul vara ujuma trenni lastega, siis koju koolitükid, siis neiunoorukene käib popstaaritantsuakadeemias 5 päeva, ja poisil on plaanis palju playdate see nädal. Seega natukene lihtsam, aga siiski, sõitmine siia-sinna võtab ka aega, seega ikkagi rakkes päev otsa pm. Ja siis korjan nad kokku, ja kimame basseini äärde, sest MEIL ON SII KUUUUUMALAINEEEEEEE. Mõnedel andmetel 35-40 kraadi sooja. Seega kolm korda päevas kuivi riideid vahetada pole probleem, sest autos konditsioneer ei tööta ja kiirteel ei saa aknaid ka lahti teha. Seega istud ahjus päev otsa. Praekana tunne. Ja õhtul kella 5-6st on ka võimalik päikesepiste saada ja nahk ära kõrvetada kuigi kaitsekreem on peal. Hullumaja lihtsalt. Õhtuks nii küpse omadega. Kaks päeva nüüd sellised olnud. Ja tuleb paar sellist veel. Ja siis tulevad sugulased külla igalt poolt üle maa, ja tuleb suur pidu. Ja varsti ju puhkuseleeeeee ooooookeani äärde :) Tean, olen ise ka kade, et sinna lähen :).
Aga, igatahes, kuidas eestis elu veereb? Toredalt? Nice to hear that. Või siis mitte.
United States, Bring it on!

Preili-nädalavahetus-on-vahva! :)

Laupäevahommmmmmikul pidime vara tõusma. Mina olin kella kolmveerand 6st juba üleval, ja 7st sõitsime välja, basseini äärde, lastega ujumisvõistlustele kaasa niisama :) Tore melu seal, pereüritus :) Ülivägev energia tuleb sealt. Siis vanaemaga leppisime kokku, et sõidame väiksele tuurile. Kobistasin nende juurde sinna, ja väike hommikusöök kella 11st, kui mul juba oli pärastlõuna, kuna nii vara ärkasin :). Ja siis hakkasime sõitma, Annnnnnnapolise poole. Laulukooli tüdrukud, kas mäletate, 2005, Annapolise kontsert jäi ära, sest sadas vihma ja käisime bussituuril, mäletate udu ja vihm jne? Aga vist viimane päev, ilus palav ilm, käisime ringi seal ühe linna peal, vee ääres buss parkis kai-silla-milleiganes peal, natukene saime vaba aega... Oskab keegi öelda, mäletate, oli see Annapolis, kas me üldse käisime seal? Või ajan mingid linnad ja mälestused sassi.
Igatahes. Jõudsime linna, parkisime täitsa keskväljakule, kui seda nii võib nimetada. Väike ringtee, pisikesed toredad poed ja restoranid, vesi, paadid, jäätisepood, kus oli lihtsalt miljon erineva maitsega jäätist... Supppppervägev linn. Ja siis, jõudsime kohale. Naval Academy. Nii kui väravatest sisse astusin, ei saanud "waoooooooo" 'd suult. Lihtsalt...... No vaadake pilte. Ja tegelt isegi piltide pealt ei anna veeranditki, sajandikkugi ei anna välja, mis see tegelt seal oli. No ... Mul ei ole sõnu ausalt öeldes. Kõik need hooned, õhkkond, mundris õpilased käivad uhkelt ringi, ohvitserid.. Kui ma ei eksi, siis neil peaks olema maailma suurim ühiselamu. 4000 õppurit ühe katuse all. Ja see maja on hiiiiiiiglaslik, suuuuuur loss. Nad kõik käivad ühel ajal lõuna ajal söömas, seda pidime vanaemaga minema sügisel vaatama üks lõuna, mis seal toimub, kuidas 4000 õppurit võtab rivvi ja marsib sööklasse. Kõigil õppejõududel on oma majad seal kooli territooriumil, mis on ka hiiglaslikud. Ja direktori maja oli veel kõige uhkem. Mõisas elaks nagu. Ja kogu see territoorium ja õhkkond ja inimesed... Mitte et muidu ei oleks, aga siis oli küll selg sirgu, samm paika ja nina püsti. Väga uhke tunne seal viibida.
Jalutasime ringi ja nägime pruutpaare ja fotograafe.. Huvitav. Ja siis jõudsime kirikuni. Suur uhke.. Nagu kõik.. Ja mundris mehed kogunesid seal, näha et midagi hakkab toimuma, jäime ootama-vaatama. Ja tegid proovi, pulmadeks, nägime peigmeest, mundris, ja siis kadusid nad ära.. Tahtsime näha, kuidas nad sealt uksest välja tulevad hiljem, ja seda mõõgasaluuti, või kuidas nad iganes seda kutsuvad.. Läksime jalutasime seal ööbimismajas ringi, kus on suuuur uhke peosaal, uhke peopõrandaga, proovisin tantsida, väga mugav, pole üldse libe, ja siis kujutasin ette, kuidas nad seal kõik ballil tantsu keerutavad.. Nagu muinasjutt... Oeh. seda vist ei kujutagi ette kõike, kui ise kohal ei ole... Aga proovige, pildid laadisin üles.
Ja siis jalutasime pargis ringi, leidsime pingi ja puhkasime pool tunnikest jalga, kuni pruutpaar lõpuks kirikust välja tuli koos rahvamassiga, kõigepealt pulmalised, ja siis pruutpaar, ja siis jäid trepist allatulles iga mõõga taga seisma, ja pidid suudlema, ja siis said järgmise astme peale minna ja veel.. kuni lõpuks kogu kadalipu läbi said suudeldud :). Ilus! Ilus! Ilus!
Ja lõpuks sättisime auto poole tagasi, juba 2 tundi oldud seal vist, tahtsime mingit söögikohta otsida, et hilist lõunat süüa, aga peatänaval oli vool ära, ja kõik oli suletud ja nii kaugele kui jalutada jaksasime, kas ei olnud midagi meelepärast või oli pikk järjekord. Sõitsime linnast välja, ühte burksikohta, kus president Obamale meeldib käia. Tore. Maitses nagu burger ikka.
Ja lõpuks koju. Käps asjad kokku ja auto peale. Ja basseini äärde minek. Heategevusüritus, jäime ööseks basseini äärde. Jõudsime kohale, telgid püsti, ja lapsed basseini. Me lobisesime hostisaga natukene, ja jalutasime ringi ja lõpuks ma kolisin ka basseini ära, :) Ujumisrohke õhtu. Lastele korraldati seal naljakaid võistlusi, ja niisama pidid ujuma basseinipikkuseid, vastavalt vanusele, seal kõige vanemad pidid tegema 90 pikkust vist, pisikesed ainult 6, kes ujuma hakkasid alles paar kuud tagasi, nagu meie lapsed siin.. Ja õhtul, pimedas, näidati ekraanilt filme, Rapunzel ja Öö muuseumis 2. Lobisesime seal niisama, vanemad nägid vanu tuttavaid ja taaskohtumisi oli mitmeid... Ühesõnaga, vahva mõnus pereõhtu :) Lihtsalt ei saanud naeratust näost.
Lõpuks pool1 öösel tudule, ei viitsinud teist filmi enam vaadata, lapsed väsisid ka ära. Ja hommik tuli jubekiiresti. 7st üles, riide, asjad kokku ja basssseini. Mõnus hommiku-ujumine 10pikkust. Mõnnamõnna. Soe vesi. Ilm jubepalav. Mõnus, laagri kokkupakkimine ja koju :)
Siin sättisime asjad laiali, ja hommikusöök ja niisama tsillisime ringi ja loopisime isaga pesapalli natukene õues, tsekkis järgi kuidas mängin :) ja siis vaatasime jalka kohtumist naiste usa-brasiilia. Ülipingeline ja huvitav mäng. Tore. Lõpuks vanaema jõudis siia ja kimasime oma teed. Läksime shoppama, ja ohhhhsapoiss :) Ärge küsige, ma ei vasta! Welcome to America!
Lõpuks, 4 tundi hiljem, kimasime kodupoole tagasi, sest isaga pidime poole 6st juba ära sõitma siit. Tal oli õhtul võistlus pesapallis, võinoh nemad kutsuvad seda softballiks. Ja mõnus, mitu väljakut koos ja igal väljakul toimus midagi, ja nende võistkond võistles mingi chinakate võistkonnaga. Noh, tublid poisid, aga pähe said :). Ja sättisime koju ja oligi päev läbi, kähku õhtusöögi võileib ja emaga natukene jutud ja lastega vaatasime reeglite tabeli üle ja otsisime kohta sellele ja nüüd igaüksomavooodis. Tuduaeg. Homme tuleb pikk ja ebatavaline päev. Aga sellest homme. Nüüd olen igatahes igasugustest emotsioonidest üleküllastunud. Kõik tunded on laes, Annapolis ja basseiniõhtu ja tänane pesapall ja shoppamine ja ..... Ohsapoiss, kui vägev!
Ja ohsapoiss kui väsinud!
Tudule nüüüüüüd. Peab kreisiks nädalaks välja puhkama, sugulasi tuleb huuuulgaliselt külla.
seniks aga, jõudu ja jaksu, eestimaalased!
United States, Bring it on!

tereheadaegamulpoleaega

hommik. ujumistrenn.michaels on maailma vägevaim käsitöömaterjalidepooooood, koju, tj-kool, playdate Emmaga, lõuna, mina meisterdasin reeglite postrit ja lastele kalendreid. Ettevalmistus õhtusöögiks. vanemad kodus peale pikka tööpäeva ja mõnusat liiklusummikut, õhtusöök, jäätisepood, Emma koju, ise koju, perega jalutama ümbruskonda, Mõnus, jalutaks kui mõnes mõnusas filmis, tänavad, majad, õhk, olemine, kõik on nii mõnus! :)
Nüüd kähku magama, sest homme hommikul veel varem ärkama kui tavaliselt, lastel ujumisvõistlus, tahan vaatama minna. Ja homme õhtul on ühe teise basseini ääres heategevusüritus, kus ujutakse ja jääme ööseks telkima basseini äärde, tuleb tore õhtu :)
Nii et nüüd välja puhkama. Ja teie nautige suve, kuuldavasti peaks soe olema ju :)
Unites States, Bring it on!

uus-vana-moodne.

Halleluujah! Ehee! Ei teagi mis rääkida.
Kõik läheb uut-vanaviisi. Eile õhtul olin liiga väsinud, et kirjutada. Eilne. Hommik. Ujumimistrenn. Koju. Snäkk. Tunnid. Lõunasöök. Playdate Evani ja Brynn'iga. Toredasti mängisid koos. Tegid show valmis. Ja kui ema tuli järgi, etendasid selle show meile. Vahva. Võtsin linti kõik. Siis sättisime valmis, ja ujumistrenni. Mõnnamõnna, palav palav, eksisime ära tee peal, tark laps ei usaldanud navisüsteeemi, ja keerasime kaks tänavat liiga vara ära, aga noh, pole hullu, leidsime lõpuks õige teeotsa. Kiirteed pole veel minu tugevus, aga küll selle vea parandame. Koju. Järgmine 10poolene tööpäev läbi. Õhtul, tegin kaarte ja kirjutasin ja kaunistasin ja imetlesin oma ilusaid uusi kaarte. Sünnipäevakaarte. Supperilusad. Nagu siinne pere ütleb, mul on ilusa paberi sõltuvus :) Õhtusöök, sõime õues, nautisime ilusat mõnusat mahedat õhtut, mis oli tegelt mahedalt palav.. siis lõpetasin kaardi käps, sest vanaema-vanaisa tulid külla ootamatult, ja neil oli eile 26.pulma-aastapäev. Seega, ilus päev :) Neile kaart meeldis. Ja õhtu oli tore. Headaega kallid käes ja tudule. Surmväsinud. Preili.
Tänahommik. Tööle varakult, aga lapsed magasid kauem, sest täna ema lasi neil puhata ja ei saatnud trenni hommikul. Tsikk ärkas küll vara üles, aga hakkas oma tuba koristama, võttis kõik justin bieberi postrid maha ja asendas mingite laulutibidega. Usin. Ja siis ärkas poiss üles. Väike hommikusöök. Ja alustasime TJ. koolitundidega. Tegime tüdrukuga selgeks mate esimesed reeglid, kuidas kergelt arvutada. Ja poisiga arutasime natukene lugemist ja veerimist jne. Mõlemad said lõpuks asjale pihta, ja oh seda sära nende silmis. :) Uhke tunne enda üle, et neile midagi õpetasin juba :). Toretoretore.
Siis lõunasöök, tuli üks poiss mängima meiega, Evan. Ega nad väga mängida ei tahtnud kõik koos, vaidlesid enamusaega ja olin nagu erapooletu kohtunik, kes pidi kõik ära lahendama, kuigi tegelikult väga probleeme polnud, ainult üksteise kuulamine, aga ega nad mindki kuulanud. Lõpuks, leidsid ühise keele ja juba oligi kell 3 ja ema tuli Evanile järgi. Meie sättisime trenniks valmis, väike snäkk, tubade koristus ja väike matetund ja lugemistund enne trenni. Siis autosse, ujumistrenni, mõnus palav ilm jälle, üle 100F õues. Koju tagasi. Järgmine 10poolene päev läbi. Ema kutsus sõitma kaasa, läksime poisile mingid karikat tooma kellegi ema käest maakonna teisest otsast. Pool tundi sõitu ja vägevaid vaateid ja ilusaid maju ja mõnusaid metsateid.. Nagu filmid, puude alleed tee kohal, ja künkad, Ja tagasisõites tulime tormi alt läbi, välgutas ja müristas meie kohal, päris jube oli, valju valju ja äikest lõi paksude välgunooltega igalpool ümberringi. Kriipi. Lõpuks kodus. Alustasime õhtusöögi soojendamist, sõime eilset lasanjet. Ja lõpuks suur mõnus pereõhtusöök, nunnu. Ja pärast lobisesime ema-isaga ajaloostkultuurist ja kõigestmuusthuvitavast. Täiega vägev. Ja emaga lobisesime pärastpoole veel natukene ja lapsed kell 9 voodisse, võinoh , vähemalt üritati, nüüd minul ka tuduaeg lõpuks.
Mingeid erilisi uudiseid või mõtteid polegi tegelt. Olen väsinud. homme panen reeglid seinale, hakkame punkte koguma. Ja lähme käsitööhiigelpoodi materjale varuma igasuguseks käsitööks :) Tõotab tulla tore päev.
Kallikalli, ma tudule, vässu, peavalu. Õnnelik! :)
United States, Bring it on!

preili-täispikk-tööpäev!

Käps kirjutan, sest tuduaeg ja silmad ei seisa lahti. Täna. Hommikul vedasin ennast taaskord laiskusega võidu voodist välja, et õigeks ajaks valmis olla. Lapsed hommikusöögile, riide, panid ennast valmis ujumaminekuks, uksest väljas õigel ajal, mis on täiega lahe, et me hiljaks ei jäänud. Jõudsime basseini äärde, ja selgus, et mu kahtlused olidki tõde. Tänane trenn jäigi ära. Uksed olid lukus ja ühtegi autot polnud. jeejee. Koju tagasi. Tegime väikse snäki ja siis õppisime natukene. Vahetustega tegime klaveritunde, ja matemaatika tunde, ja lugemistunde ja eestikeele tunde, ja siis lõunasöögitund. Ja siis sättisime valmis ja jalutasime raamatukokku, mis siit kuskil km-kahe kaugusel. Tagasitulles jalutasime Lilly sõbrantsi majast mööda ja kutsusime ta mängima meie poole. Jalutasime koju. ÕUES ON ÜLIPALAV JA UMBNE. Jõhker lihtsalt. Mittemidagi hingata ei ole. Tüdrukud läksid allakorrusele mängima nukudega, me Wesleyga jäime üles, ta mängis arvutis ja ma hakkasin nende mängusahtleid koristama laua all. Seal igast soga, organiseerisin need nüüd korda ja igaleüheleoma. Poolteisttundi koristasin, nemad seni tegid seal minidiskot alll. Ja siis tuli jäätiseisu neile peale, uurisime juhiseid emalt ja ... koristama. Andsin hoiatuse, et kui alla tulen ja ükski asi siin laiali on, siis kõik läheb kas prügikasti või heategevuseks lastele, kes vajavad ja hindavad mänguasju. Ja tulin 10min hiljem alla ja hea, et seiin kõik ei läikinud puhtuseks. Väga suure töö nad ära teinud. Segadus mis siin olnud on, nüüüüd kadunud. Vahva :) Ja sõitsime jäätist sööma, ja viskasime pliksi koju ära ja ise ka koju. Ema ka just jõudis. Naabrite naabrite naabrid käisid lobisemas, kaks last, tõid meie lastele kirja. Oma eilsest päevast. Minutitäpsusega kirjas, mis nad eile tegid. Päris huvitav oli lugeda... :) Tuletas longislandi pere meelde, kus pidin sama asja tegema, kas pole mitte tobe.
Siis hakkasime emaga õhtusööki tegema. Tükeldasime ja koorisime ja keetsime ja möllasime. Kogu köök olid meid täis ja ikka suur korralahedus. Ja 2poole tunniga saime asjad lõpuks valmis, kaussidesse, söögid valmis ja laud kaetud. Jubepikalt läks aega ja jubeväsinud olen ja isegi töötasin 10,5 tundi. Nii et lähen suvel päris maksimumi peale välja. Igatahes. Õhtusöök, koristus, ja siis käisime emaga Targetis, ma ostsin endale suppperilusad kaardid, täiesti vaimustuses nendest, lihtsalt vaatan ja vaatan ja jälle vaatan neid. Nii ilusad :). Ja kallid ka. Ärge küsige palun.
Ja nüüd aeg teki alla minna. Nii kiire koguaeg, et ei jõua mõeldagi asjadele, mis tegelt vajaks tegemist ja otsimist..
Küll saan aega, kui sisse-elamine läbi.
Elu On Lill!
United States, Bring it on!

Pikk ja kiire nädalavahetus!

Ei, ma ei ole teid ära unustanud! Kiire on olnud.
Laupäev. Täielikult venitasin ennast teki alt välja, sest nii vässu. Lõpuks, sättisin käps valmis ja lcc-ga kohtumisele. Läks ilusti. Rääkisime ja arutasime ja tore oli :) Nice lady. Siis sättisime emaga ringi, tegime pangakonto ja tegime raamatukogukaardi, ja käisime söögipoes ja tegime veel mõned asjad. Ja, saime vanaemalt kõne lõuna paiku. Kurb hää l. Teadsime juba mis toimub. Ta läks loomaarsti juurde, kuna kass on haige olnud ja viimasel ajal ei söönud üldse. Ja tuligi kurb uudis, et peame oma väga vana kiisu magama panema, sest pole enam midagi teha. Kuigi teda on üritatud terveks ravida suure raha eest, aga ei ole õnnestunud, ja nüüd pole midaig teha. Olime kõik murtud ja pisarais. Kurb hetk :( Üks hetk lööb nurru ja järgmine hetk...
Ühesõnaga, siis tulime koju ja väiksed snäkid ja vaatasime veel mingid asjad üle ja lobisesime ja vaatasime hostemaga tantsupeo otseülekannet. Ülivägev tunne! Siis lõpuks kolisin vanavanemate juurde omadega. Teadsin, et kuna pere tuleb õhtul meile külla, et nö mõtted mujale saada ja õhtusöök kohale tuua, et meil lihtsam oleks seal, siis sättisime laua valmis ja kohal nad olidki. Pikk õhtusöök ja pikad jutud, ja kõik pingest väsinud. Väga väsinud. Lõpuks lapsed koju ja meie... Magama. Nemad veel tegelt vaatasid all telekat natukene, Ja mina ka tegelt. Kui meenutada. Vaatasime mingit inglise krimisarja, nime ei mäleta. Ja päris vahva oli! Tegime seal vahepeal arutust kes kelle tappis ja mis toimub üldse :) Mõnus põrguliku päeva lõpp. Ja kino lõppes enne 12, oma tubadesse, marss, ja seal panin niisama saateks netist Glee osa mängima. Ja lõpuks vaatasin neid kella 4ni. Hakkas juba valgeks minema... Aga pilvine, ja hommmikupoole saime äikestki. Pidin akna kinni panema igaksjuhuks, et kui vihma ka tuleb.
Nii. Terepühapäevahommikust. Kella 9st üleval, silmad lahti, kuigi peaks veel magama. Mõnus päikseline ilm vaatab aknast sisse. Palav. Viskan teki minema, ja ainult linaga pikutada värske õhu käes on hiiglama mõnus. Ja tuli meelde- laulupiduuuuu. Ja kuulsin, et kuskil tv mängib. Kolisin välja ja vanaema vaatas arvutist laulupidu juba. Kolisime kokku. Vaatasime koos alguses. Siis oli vanaisa ennast valmis saanud ja lõpuks panime elutoas kaks läpakat mängima laulupeoga, et kõik näeksid-kuuleksid. Ülivägev tunne! Praegu ei oskagi seda enam sõnadesse panna! Uhke on olla eestlane! Laulsime kaasa, ja nägin tuttavaid ja armsaid, ja üpris exited oli olla siiski. Vaatad teiseltpoolt maailma otseülekannet, mis toimub kodumaal. Näed tuttavaid nägusid telekast, tead, mida nad kõik seal tunnevad. ÜLIVÄGEV! Uhhh. Uhhhhhh. Lõpuks, pidu läbi, tegime kell 1 pm HOMMIKUsöögi, ja siis sättisin kohvrid kokku, koristasin toa ära, ja ütlesin natukeseks ajaks headaega oma uuele kodule, aga tean, et olen alati oodatud sinna, tuletati enne äratulekut mitu korda meelde, nii armas :)! Nii hea tunne!
Kolisin oma miljoni kotiga päris-koju. Isa jõudis lastega just ujumast tagasi, aitasid mul kõik mu asjad alla mu tuppa ära vedada. Ja siis lapsed aitasid kõik lahti pakkida, kohvrid. Tiimitööga saime lõpuks 2 tunniga asjad sahtlitesse, garderoobi ära pandud. Aega võttis aga asja sai. Suppermõnus tuba. Olen küll keldrikorrusel, ja akent pole, aga nii mõnus hubane tuba on ikkagi. Mõnusad toonid ja mööbel ja... Kõik on mõnus! :)
Sättisime valmis, väike snäkk ja Lilly aitas mul riided välja valida ja mina temal, ja siis autosse ja poodi. Isa ja lastega läksime ta sõbra juurde pidusse. 4th of July pidu. Igal aastal korraldatakse sõpradele suur pidu, suuuuure ilutulestikuga. Pool tundi kuskil sõitsime. Lõpuks jõudsime kohale. Üpris seal kandis, kus ma 2005 elasin nädal otsa. Pidu. Palju inimesi, palju süüa, palju lapsi, palju ruumi, palju palju palju. Isa tutvustas oma sõpradele ja lobisesime ja küsiti eesti kohta, ja ... Oeh, kui tore, nii toredad inimesed! Sõime vähki, võinoh, mina üritasin küll silme eest ära kustutada pilti, kuidas nad murravad nad pooleks ja sisikond ja kõik... öäkkkk. Poleks kunagi arvanud, et nii võin tunda. Et söön elus-asja.! Öäkkk. Aga liha maitses hea, kui see mulle ära puhastati. Kõik praht käis lauale. Piltidelt näete täpsemalt!
Siis, õhtu juba pimedaks läks ja pandi ilutulestikule tuli otsa. Suppervägev! Üks torn kukkus ümber ja põrutas meist vastassuunas metsa alla ja lendas seal laiali. Hea, et meie poole ümber ei kukkunud. Kuigi neil oli seal korralik alus ja kõik... Aga õnnelik õnnetus.
Ja siis juba pime, muusika, sääsed, lõke, rõõm, lõbusad inimesed, söök ja magustoit. Mõnus mõnus! Mulle meenutas jaanipäeva see kogu kupatus siin. Ühesõnaga, lõpusk Lilly teatas et ta kaotas kingad ära, kui läks batuudile ja need jäid sinna kõrvale, aga batuuti liigutati ja ta ei tea kus nad on. Siis otsisime, leidsime üles, headaega kõigile ja kodupoole. Pool tundi naera ja nalju, sest üritasime hääldada keel-kõveras-lauseid... Nii naljakas oli. Three witches watched three swiss watches. jne. :) Kodus. Tegin lastele ettepaneku sleepover korraldada, ja loomulikult nad nõus. Sättisime asjad korda ja kolisime minu tuppa. Kõik leidsid oma koha, ema oli asjaga rahul ja üle vaadanud kõik, ja headööd. Siis tuli kõige lõbusam osa. Kõigepealt hakati norksama, siis räääkima, siis togima, siis laiutama, siis ümberpaiknema, siis tagasipaiknema. Mul on külm. Mul on palav. Vent järgi, vent maha, tekk sinna, padi siia. Ühesõnaga lõpuks kui kell oli 7 hommikul et ärgata, oli mul selline surmväsinus ja peavalu, et kohe halleluujah, nii ilus öö! :)
Hommik. Käisime Lillyga pesus, tegime võidu, tema võitis. Isa tegi hommikusööki, pannkooke ja peekonit. Nämmm. Hommikusöök. Käps riide kõik ja õue rattaid kaunistama. Ja siis juba rattaparaadile. Naabruskond korraldab iga aasta lastele rattaparaadi. Kaunistatakse rattad ära ja sõidetakse tuletõrjeauto järel finišisse. Tore oli. Pikk sõit, nii pool tundi lähitänavatel rahulikult tiksuda, mõnus. Aga õues jubepalav ja lämbe, õhku üldse polnud. Kõik usa toonides, ja rõõmsad ja viisakad, nii tore, sellest ma olengi alati unistanud. Täpselt sellest. Et inimesed on üksteise vastu viisakad ja toredad.
Lõpuks jõudsime finišisse, seal ootas meid popkorn ja joogid ja jäätis. Lapsed jooksid ümber maja ringi mänguväljakule, täiskasvanud lobisesid ja sõid jne. Mõnus. Lõpuks, kõik asjad otsas ja lapsed väsinud, sättisime ratastele ja kodupoole. Kodus, ema ja Wesley läksid arsti juurde, sest poisil kõrv valutab jubedalt, juba eile valutas aga täna ka ja ei ole mingeid jamasid vaja. Ja meie Lillyga vaatasime tv-d. Võinoh tema vaatas, mina vajusin ära, ja keegi võlus mulle tekigi peale. Siis tuli ema koju, me läksime emaga toidupoodi toidukraami tooma, tunnike läks jälle minema. Siis tulid juba vanaema-vanaisa külla grillima. Tegime koogi ja hamburgerid ja arbuusi ja maisi... Nii mõnus õhtusöök! Kõigile maitses! Ülitsill. Ilm ikka selline Umbne. Koristasime laua, ja viisime isaga mu ratta ta venna kätte tagasi, mis ta hommikul mulle tõi ja laenas. Neil on hiiglasuur beebi koer. Ta nii suur ja näeb hirmus välja, aga pidi nagu väike kutsikas olema. Numps siis.
Koju. Väike rattaralli naabrilastega maja ees, ja tuppa. Kõik valmis, autosse ja vanaema juurde. Läksime suurele ekraaniel ilutulestikku vaatama. Washingtonis suur pidu käib ja NYs kõik vahva! Tegin pilti ka. Lõpuks vaaasime need kontserdid ka ära ja lõpuks asi finiito. Kolisime õue. Lapsed mängisid natukene säraküünaldega ja paugukatega. Me vaatasime maja kõrvalt eemale, metsa kohale, ilutulestikku. Supperkaua ja supperilus ja suppersuur. Lahe. Lõpuks, koristasime ära maja esise nendest paberitest, ja siis sättisime koju ja siin ma nüüd olen.
Täna nii kiire, sest pean magama minema, uneaeg joooookseb ammu juba.
KALLIKALLI!
United States, Bring it on!

Ma-olen-õnnelik!

Family fun!
Hommik. varahommik. 7.30 juba alustasin. Ema tegi maja peal tuuri, tutvustas kõiki kappe ja sahtleid ja nurgataguseid. Jäime laste hommikusöögiga hiljaks ja ka ujuma hiljaks. Mõnus palav, hot hot hot. Kordamööda neil trenn hommikul. Siis koju, snäkid, pesu, matetund. Pikk arutelu miks mate vajalik on ja miks me peame harjutama. Lõpuks vist jõudsime kohale jutuga. Arutasime eelmist aastat ja tulevat aastat ja mis me aastalt ootame, ja tegime oma finger-promises. Nunnud on nad mul. juba.
Siis õppisime natukene eestikeelt. Nende lemmiksõnaks kujunes külmkapp. Nende kõikide tasside ja puude ja leibade ja akende ja majade vahel külmkapp kõlas väga huvitavalt, ja jäi kohe meelde. Lahe. Nunnult hääldavad :)
Siis sättisime piknikukoti valmis, natukene snäkki, päiksekreem ja minekut. Olime juba tee otsas, kui isa sõitis vastu, keerasime ringi ja koju tagasi. Plaan oli sõita mänguväljakule, mängida ja väike pinkik teha, aga siis tüdruk tegi ettepaneku hoopis ujuma minna, et kutsume issi kaa. Ja kutsusime. Aga tema pakkus, et võiks minna ratastega. Halleluujah, ma sain ema ratta, mis on sprinteriratas. Uus huvitav kogemus, kui varbaid pedaalile ei saa, ja käed on liiga ees koos, et normaalselt tasakaalu hoida, nagu õpiks uuesti rattaga sõitma. Väga ebamugav. Ja pidurid on ka kuskil lenksuall. Pidin lihtsalt miljon korda teelt põõsasse kihutama otseteed. Normaalne. Igatahes. Tore basseiniõhtu. Isaga lobisesime maast ja ilmast ja ajaloost ja tantsupeost ja kõigest muust. Lõpuks 2 tundi basseini ääres, ja lapsed väsinud ja näljased, väntasime koju. Ma nüüd ametlikult vihkan neid pedaaaale. Suppernõmedad. Kodus väike snäkk ja väike pudipadi korda, ja lapsed pessu peale bassut, said imekiiresti valmis, sest teadsid et täna lähme õhtusöögile välja, minu welcome õhtusöök :). Kimasin koju,kähku valmis ja juba nad olidki siin.
Läksime sinna järve äärde, kus eile käisime. Aga täna näidati seal õues suurel ekraanil filmi. Tahtsime küll vee ääres lauda saada, aga poolteisttundi ei oleks vist viitsinud oodata, ja läksime sinna lärmakasse rahvast pungil restorani istuma. Leiti meile isegi laud 5le. Igatahes. Oleks pidanud kasutama mikreid ja kõrvaklappe, et üksteisega suhelda, sest nägid et ta suu liigub aga jutust aru ei saanud. Naljakas oli vaadata teenindaja suud, sest nägid et jutt tuli ja tuli, ja kuulsid nagu ka häält, aga mitte ühestki sõnast aru ei saanud. Samahästi oleks ta võinud hiina keeles räääkida. Lobisesime ja sõime ja nautisime toredat seltskonda, väga vahva õhtu. Mõnnamõnna.
Kõik kurguauguni fulllll, kolisime restoranist välja, vaatasime veits ringi seal ümber restorani, pargi all, inimesed istusid nagu laulupeol, väike küngas oli, ja see küngas paksult rahvast täis ja vaatasid kino, the social network. Aga me ei jäänud sinna, mitte-laste-keelt kasutati seal väga palju ja ei ole vaja õpetada selliseid rumalaid sõnu põnnidele. Võtsime need miljon ja üks kiirteed koju ja nüüd... actiooooon. Ütlesin vanaemale vanaisale headööd, ja kolisin oma tuppa, pakkisin veits asju ja kuulsin et nad tulid üles. Nagu alati, pandi suure piibitamisega alarm peale . Aga tavaliselt nad panevad ainult allkorrusele, siis nüüd, kui tahtsin kikusid minna pesema ja astusin koridori, pistis mingi krääksuv piiksuv alarm tööle. Nii tore. Koputasin neil uksele sest vanaisa ei kuule väga hästi ja kuulsin, et vanaema oli pesus, et kui koputust kuuleb, äkki võtab alarmi maha. Ja juba tuli telefonile kõne turvafirmast , aga olime liiga aeglased et kõnele vastata, nad panid enne ära või misiganes, jätsid teate :D. Igatahes, lõpuks võeti alarm maha, pandi õige asemele, ja siiani, pool tundi hiljem, pole ükski turvafirma auto maja ette ilmunud, vist läks hästi.
Igatahes, supperlahe päev oli lastega. Nemad surmväsinud, mina surmväsinud, aga väga fun oli! Väga fun!
Homme hommikul lcc-ga kohtumine, tuleb vaatab meid üle :). Nii et nii palju siis kaua magamisest, võinoh 9ni magamine on tõesti kaua magamine. Ja rohkemaid plaane ei teagi nädalavahetuseks, ei tööta. Pakin ilmselt asjad homme ja kolin pere juurde, sest majapidajannad pidid tulema (loe: normaalsed inimesed koristavad ise oma maja, ja seda nad homme hommikul pididki tegema) hommikul, ja ühesõnaga, mingi aeg kolin uude tuppa. Hurraa, saan lõpuks ometi kõik oma asjad kohvritest VÄLJAAAA. poolteist kuud kohvris elada pole naljaasi enam.
Igatahes, pikk nädalavahetus on ka, meil ju independence day tulemas esmaspäeval ja paraadid ja ilutulestikud ja party party party. Nii vahva, väga ootan seda melu juba. Ühesõnaga, kahesõnaga, kolmesõnaga, endiselt ootan uudiseid sõpradelt, andke märku, kas üldse pakub veel huvi, et kirjutan ja kuidas teil läheb kõigil.
Neljasõnaga, lõpetan. Olen kutupiilu aga õnnelik!
United States, Bring it on!