EI noh ega mingeid muud uudiseid ei olegi, kui et MEIL OLI TÄNA MAAAAAAAVÄRIN! :D Ja kohalike sõnul suurim, mis nemad iial tundnud on.
Aga enne tänast, tavaline nädal, koolitööd, õueskäigud, playdated, hommikused varavara ülesärkamised, trennid, nagu ikka. laupäeval tähistasime siin ka eesti sünnipäeva. tegime kringli, mis tuli omamoodi mitte-kringli-moodi, vaatasime prožektoriga seina pealt suuuurel ekraanil Vabaduse Laulu, kommenteerisime ja natukene pettusime, ootasime ikka Eesti Asja ka, aga jäime pika ninaga. Aga siiski oli tore 5 tundi. õhtul käisime fäänsis restoranis söömas eesti rahvaga. Väike lapselaps, nagu ma seal neil kõigil olen. huvitav oli siiski.
pühapäeval käisime kinos vanaemaga. Ja nüüd siis esmaspäev. lühidalt, käisin esimese sõbraga väljas jäätist söömas, ja jõudsin isegi elusalt koju tagasi, kuigi terve tee kui sinnapoole sõitsin, siis lemmiksõna oli "põrgusse, põrgusse, kuhu ma ennast nüüd mässinud olen" ja sinna juurde käis lakkamatu naer (keegi kujutab ette? üpris raske, kui ise autos ei viibinud sel hetkel :). Ühesõnaga, tore õhtu oli, marshmellow'st sai mushroom ja selle jäätisepoe seina peal sildil lisaks jookidele, söökidele, jäätisele üks alapealkiri oli "malts" :) Võta siis näpust, mida kõike nad seal ei müü eestlastele.
Ja tänane. Noh mis seal ikka. Hommikul tuli häid uuuuudiseid. õnnesoovid minu poolt! musid on teel!
Ja pärastlõuna, olime kodus, ma keetsin spagette, vesi just hakkas keema minema, isaga olime köögis, ta rääkis telefoniga, uuris mu kitarrivõimalusi, ja järsku hakkas kõik värisema. Kuna meil siin paar maja allapoole tehakse remonti ja ehitatakse ja võetakse puid maha, mõtlesin et äkki mingi suur masin vms liigub tänavatmööda, läksin aknale lähemale, tühjus, kõik väriseb, isa arvas et nõudepesumasin töötab, ja siis jagasime mõlemad välja, et need lambid ja nõud ja kapid ei värise iseenesest, haarasime lapsed kaenlasse ja ukse poole. Ma keerasin veel tagasi, et koer kaasa võtta ja telefon kapi pealt haarata, aga selleks ajaks juba rahunes asi maha. Kui välja jõudsin, tundsin veel väikest lainetust, ja siis hakkasin naerma. Hahahaa. Meil oli just maavärin. Ise ka ei usu. Niiiiiiiiiiii kift! Ülilaheeeeeeee :D Aga ma vist ainuke, kes sellest täiesti vaimustuses on. Mida kõike siin üle ei ela selle aja jooksul. Ja nädalalõpuks lubab veel orkaan Irenet, väga just ei oota teda, aga noh kui tuleb, siis tuleb. Peab enne poest söögivarusid täiendama minema, muidu jääme nälga seal keldris mu voodi all :D.
Seda tundis kogu idarannik, majad värisesid, washingtonis monumendid viltu ja kivitükid lahti, teistes linnades kõrghoonetel klaasides mõrad, inimesed paanikas tänavatel ja maju evakueeriti. Ei kõla just meie evakuatsiooni moodi, mis toimus naeru saatel, aga action siiski. Lahelahe. Ahh, see oli kõigest MAAAAAVÄRIN!
õhtul viisin poisi sünnipäevale kuskile batuudimaailma, jäin ise ka sinna, ja kõik täiskasvanud rääkisid ainult sellest, mis päeval toimus, kes kus oli ja kes mis uudiseid teab. Vahva. Elevus. Õhtul käisin jalutasin veits poes ringi, ja nüüd, peale tänast, iga väiksemgi ragin paneb sammud ukse poole seadma et sealt kiiresti välja saada. Eelmine kord, kui äikest lõi ja müristas ja seinad värisesid, kõik olid rahulikud, aga nüüd kui see üle elatud, siis peab poodides käimisega ettevaatlik olema.
Aga ühesõnaga, elu on lill! Vahva. Järgmine nädal hakkab juba kool. sügis hakkab kätte jõudma. ilmad juba natukene jahedamad. astma on paremaks läinud, sest kuum on üle läinud. ei teagi nüüd, kas õnneks või kahjuks. Aga noh ega see sügis pidi siin ikka sügis olema, mitte PasaPeeter, nagu meie sügis seal põhjamaal.
Kahesõnaga, kell on 1 öösel, ma pean täpselt 3poole tunni pärast ärkama ja surema, ja nüüd lähen magama ära, elevil elevil elevil ikkka veel.
kallikalli. kurvastusega pean tõdema, et minuni pole jõudnud ühtegi üllatuskirja, nii et peab vist ise endale hakkama kirjutama. :) Mis oleks päris huvitav. rääkida uudiseid ja kirjutada vastu.
united states, Bring it on!
No comments:
Post a Comment