Vahel peab lihtsalt meelde tuletama, et elu on ilus, kui osata märgata väikseid imelisi asju. tahan lihtsalt lühidalt meeleolu üles kirjutada.
Naeratan. Pikk nädal seljataga. sellest kirjutan homme pikemalt. täna käisime annapolises sõbrantsidega kaugelt eestimaalt, kes samuti aupairid. hommikul ärkad vara üles, surmväsinud, kähku valmis ja autosse. avastad, et paak täis ja ei peagi minema tanlasse, võidad sellega 10minutit. õues hakkas sadama. mida kaugemale kodust jõudsin, seda tugevamaks sadu läks. lõpuks, kiirteel, sõitsin ainult kahe valge joone vahel, aeglaselt, sest midagi muud peale nende joonte ei näinud. autod mu taga tegid sama. jõuad kohale. tutvud natukene ümbrusega ja otsid parklat, pargid, hakkad sõbrantsi otsima ja enda arust tead väga täpselt, kuhu minema pead. lõpuks, tema on õiges kohas ja sina ei leia end enam üles kuskilt. siis ei leidnud sirgel teel autotki üles, natukene aega :D naersin, ja kirusin ennast. leidsin auto ja sõbrantsi lõpuks. astusin suurde lompi, mees kohvriga pritsis mind veel rohkem märjaks, mäkis burksi veel ei müüda ja õues sajab. pagan :D aga tuju on hea.
navy academy, ona kogus hiilsuses, päev otsa seal ringi jalutada. suppervägev.. sellest kuuleme homme. sõitsime silver springi tagasi, aknad lahti ja muusika põhja, ja laulame kaasa ja arutame, kui mõnus elu ollla võib. Otsisime parklat, sest ilm ilus ja tahtsime linna peale jalutama minna. sõitsime mingist festivalist mööda, kus rahvas möllas ja tantsis, parkisime auto TASUTA PARKLAMAJJA kesklinnas, jalutasime peole, africa ameeriklaste festival. seisime linnaplatsil, laval rahvas esines, tantsijad ja lauljad esitasid aafrika kultuuri, seisime ja naeratasime, ja ümberringi oli mustmiljon mustanahalist, kellest mõned kaasa tantsisid, mõned saatsid kurje pilke meie poole ja mõned niisama lobisesid omaette ja ei lasknud ennast mõnusast muusikast segada. siis leidsime raamatupoe kus oli suur lõpumüük, sest nad sulgevad uksed ja kõik oli SOODNE. ostsin endale kitarriraamatu, nüüd saan akorde sealt õppida, terve raamatutäis akorde, piltidena ja selgitusi. ja ühe vampiiriraamatu kaa. ja seljakoti. ja seda kõike poolmuidu. tore. success. ja siis hakkasin kodupoole sõitma. teadsin, kuhu minna, aknad lahti ja muusika põhja, naaberautodest naeratati ja tümpsutati pead kaasa, ise naersin ja naeratasin ja ei saanud lihtsalt midagi parata, elu on ilus!
alati on olnud kuskilt kojusõites kurb ja igatsus ja pähh tuju koos, aga mitte täna. ilus päev seljataga, aga tean et ka homne tuleb ilus. ja see paneb naeratama!
aeg lendab. juba 5 kuud siin. vauts. praegu on meeleolu ilus. elu on ilus. maailm on ilus! Mina lähen nüüd tudule, ja homme kirjutan pikemalt mis toimunud on huvitavat. hommikul vara trenni vaja minna, nüüüd peab õhtul varem tudule minema. kell alles pool10. kallipai!
United States, Bring it on!
No comments:
Post a Comment