Wednesday, September 5, 2012

Kõik-kõik on uus septembrikuus!

Nonii. Igakuistest postitamistest on hakanud vist saama ülekuised postitused.

August. Tuli uudis, et pean uue pere otsima, kuna nende pere töökorralduses toimusid muutused. Seega, august oli pakkimiserohke. Kohati pisaraterohke. Ja samas, huvitav kuu. Stressirohke kahtlemata.

Sõpradega veedetud aeg, kõik mälestused ja kogemused ja seiklused, mis on läbi tehtud.. Hindamatu! Nad on hindamatud mul siin!

Kaamerale pole asu andnud. Pilte koguneb arvutisse pidevalt juurde ja juurde. Ja endiselt pole suutnud ühtegi pilti kuskile üles laadida. Üritan parimad välja valida ja blogisse postitada siia. Hea seegi, ma ütleks vist..

Eelmine reede ütlesin perele headaega ja kolisin oma asjadega välja, nädalavahetuseks Sõbra juurde, pühapäeval uude perre. Korra olin siin juba käinud, intervjuul kaks nädalat tagasi, mille jooksul lapsed minusse ära armusid ja ema-isa kaa. Nad meeldisid mulle ka kangesti.

Steven ja Samantha, 9 ja 11. Hästikasvatatud, kommetega, viisakad, sõbralikud ja ägedad lapsed. Tüdruk on vaikne, meeldivad kummitused ja paranormaalsed nähtused, teab igat putukat ja looma, keda näeme. Hästi tark. Poisile meeldib mind aidata ja juhendada,sporti teha ja ema ehmatada.  Minu toas on 6 suuuuurt akent. Te ei kujuta ette ka, kui mõnus on hommikul üles ärgata toas, kus on valgus!  Kohe rõõm on iga päeva alustada! :)

Elan nüüd naaber-osariigis, Virginias. Mclean. 15min DC südalinnast, tunnike endisest kodust ja sõpradest. Nädalavahetusteti hakkan ikka tagasi käima. Kes aadressi tahab, kirjutab ja küsib.

Liiklus siin piirkonnas on kreisi, üks suurimaid shoppingukohti vist terves maeitea, maaaailmas, on siin meie lähedal, ja kogu see 2 miljonit inimest, kes iga päev DC'sse tööle liikleb mingilviisil, läheb meist siit lähedalt mööda, ja need, kes tahavad lühemat teed võtta ja lõigata, sõidavad läbi meie linna. Üpris kreisi on

Eks iga algus on raske, ja hirm olla samas olukorras mis esimeses peres poolteist aastat tagasi, oli ikka alles. Aga see tegi mind ainult tugevamaks ja julgesin siiski selle riski võtta ja loota, et saan inimesi usaldada ja leian pere, kes on tõesti vahva! Ja vist leidsingi!

Vohhhh, mis seikluse ma selle kahe aasta jooksul läbi teen! Ja võibolla ei tahagi tagasi tulla. Kes seda teab..

Kõigile Eestisse, head uut kooliaasta algust!
United States, Bring it on!
Tervitutega, Tjorven.



1 comment:

  1. Tjorven, mis jutt, et ei tahagi tagasi tulla. Me juba ootame sind :)

    ReplyDelete