Taaskord on kõik uus septembrikuus!

Nonii! Vaatasin arvuti kella ja kuupäev torkas silma, 30s. Votnii. Olen veel ajagraafikus.

September. Uus pere, uus töö. Kiiresti harjusid kõik ära uue korraldusega. Kõik on ülivahva! Lapsed on rõõmsameelsed ja abivalmid toredad põnnid, ema-isa on hullud töömesilased, avavad oma uut väikest restorani ja busy busy. Mina niisama avastan piirkonda ja käin trennis ja ujumas ja kõike muud põnevat.

Nädalavahetused on olnud tegusad. Käisin Hershey Park'is, lõbustuspark. Elu esimene ülepeakaelakukerpalljapööre atraktsiooni peal.. Tund aega seisime järjekorras kõigepealt, siis minut rajal üles alla ülepeakaela ja siis kui seisma jäime lõpuks, mul hakkasid pisarad jooksma, ei saanud aru kas nutan või naeran, mõlemat ilmselt. Apppiiiiiii. Aga uhke, et ära tegin. Ja hiljem käisin ühe peal veel, aga see ei olnud nii lõbus. Päev jalutamist ja uudistamist ja mõnusat ilma. perfect. Eelmine nädalavahetus käisime Baltimore's pargis Disc-Golfi mängimas. Nagu frisbee, aga raskemate taldrikutega ja vahemaad on pikad. Mina lihtsalt hängin kaasas, ei jõua nii kaugele visata ja ei maksa naabermängijaid tappa seal oma ülimalt täpsete visetega, eksju! See nädalavahetus oli laiskvorstide nädalavahetus. Üks sünnipäev, üks väike lõkkeõhtu, palju telekat ja salvestatud sarju, ja üle pika aja jälle võrkpallitrenn. Päris mõnus oli! Praegu on mõnus valus olla.

Sügis on käes. Ameerika sügis, siiski. Üks päev on jahe, tuuline aga ilus päike on väljas. Järgmine päev on 30kraadi sooja aga vihma sajab ja sombune. Ja järgmine hommik on päikseline jälle. Ja tegelt see on alahinnatult kirjeldamine hetkel.. Tegelt muutub ilm iga 5minuti tagant. Paned salli kaela ja jaki selga sest on külm ja siis kui päike välja tuleb, võtad ära, sest ilgelt palav on. Ja siis kui pilv tuleb päikse ette, pakid ennast jälle sisse. No on tegelane. Aga ma olen valmis. Sallid ja saapad ja mantlid on kappi välja otsitud ja nohurohi istub vannitoasahtlis, just in case. Lehed hakkavad punaseks minema, ja orantžiks ja kollaseks ja mõned on veel rohelised ja mõned on täitsa lehetud juba. Sügis on käes! Ja nii mõnus on! Üks õhtu oli selline äiksetorm, et iga kõuekõminaga maja värises. Mõtlesin siin oma toas teisel korrusel suurepärase vaatega tormile ja äiksele nurgatoas, et kolin keldrisse ära, kui ei taha välgunooltega pihta saada.

Viimased 4 nädalat olen õudusunenägusid mitte-nautinud iga öö. Kahjuks. Internet ütleb igasugust paska, et misjaoks see nii olla võib. Aga kõik on ju hästi. Tunne on hea ja muresid pole ju. Ei tea mispärast uni niimoodi jampsib. Õhtuks olen väsinud küll, kui voodisse maandun lõpuks, et peaks nagu hästi magama... Ja siis ostsin omale öölambi kolmapäeval, pistad seina ja hakkab helendama ja särama. Sinine-roheline muudab värvi, väiksed nunnud mereloomad ujuvad ringi väikse lambi sees. Vahva disko käib iga öö nüüd. Äkki aitab. Äkki mulle ei meeldinud see pimedus.

Äkki ma just avastasin, et mul on nina kinni! No on ilm, ma ütlen. Kas juba sain külma täna võrkpalli mängides? Pagan küll!!  Sügiserõõmud.

Aga no ega muid uudiseid polegi. Mis teil uudiseid on? (vahel tundub, nagu seinaga räägiks!! ;)

Musid!

United States, Bring it on!

nagu lubatud

musid

võitlus hirmuga. (ps, olin teiselpool aknaklaasi, kuid kangelane siiski)

summerlove

Rongiõnnetus Old Ellicott Citys. Rong sõitis kesköösel rööbastelt maha, 21 vagunit ümber, kivisüsi jões ja teel ja kõrvalolevas autoparklas autodel, kaks tüdrukut hukkusid, kes rongisillal istusid sel hetkel, kui rong möödus ja rööbastelt maha kaldus. Vottak! Pole mängukoht!

Hindamatud!

Mu USA Laura

pingpongpingpong

Kõik-kõik on uus septembrikuus!

Nonii. Igakuistest postitamistest on hakanud vist saama ülekuised postitused.

August. Tuli uudis, et pean uue pere otsima, kuna nende pere töökorralduses toimusid muutused. Seega, august oli pakkimiserohke. Kohati pisaraterohke. Ja samas, huvitav kuu. Stressirohke kahtlemata.

Sõpradega veedetud aeg, kõik mälestused ja kogemused ja seiklused, mis on läbi tehtud.. Hindamatu! Nad on hindamatud mul siin!

Kaamerale pole asu andnud. Pilte koguneb arvutisse pidevalt juurde ja juurde. Ja endiselt pole suutnud ühtegi pilti kuskile üles laadida. Üritan parimad välja valida ja blogisse postitada siia. Hea seegi, ma ütleks vist..

Eelmine reede ütlesin perele headaega ja kolisin oma asjadega välja, nädalavahetuseks Sõbra juurde, pühapäeval uude perre. Korra olin siin juba käinud, intervjuul kaks nädalat tagasi, mille jooksul lapsed minusse ära armusid ja ema-isa kaa. Nad meeldisid mulle ka kangesti.

Steven ja Samantha, 9 ja 11. Hästikasvatatud, kommetega, viisakad, sõbralikud ja ägedad lapsed. Tüdruk on vaikne, meeldivad kummitused ja paranormaalsed nähtused, teab igat putukat ja looma, keda näeme. Hästi tark. Poisile meeldib mind aidata ja juhendada,sporti teha ja ema ehmatada.  Minu toas on 6 suuuuurt akent. Te ei kujuta ette ka, kui mõnus on hommikul üles ärgata toas, kus on valgus!  Kohe rõõm on iga päeva alustada! :)

Elan nüüd naaber-osariigis, Virginias. Mclean. 15min DC südalinnast, tunnike endisest kodust ja sõpradest. Nädalavahetusteti hakkan ikka tagasi käima. Kes aadressi tahab, kirjutab ja küsib.

Liiklus siin piirkonnas on kreisi, üks suurimaid shoppingukohti vist terves maeitea, maaaailmas, on siin meie lähedal, ja kogu see 2 miljonit inimest, kes iga päev DC'sse tööle liikleb mingilviisil, läheb meist siit lähedalt mööda, ja need, kes tahavad lühemat teed võtta ja lõigata, sõidavad läbi meie linna. Üpris kreisi on

Eks iga algus on raske, ja hirm olla samas olukorras mis esimeses peres poolteist aastat tagasi, oli ikka alles. Aga see tegi mind ainult tugevamaks ja julgesin siiski selle riski võtta ja loota, et saan inimesi usaldada ja leian pere, kes on tõesti vahva! Ja vist leidsingi!

Vohhhh, mis seikluse ma selle kahe aasta jooksul läbi teen! Ja võibolla ei tahagi tagasi tulla. Kes seda teab..

Kõigile Eestisse, head uut kooliaasta algust!
United States, Bring it on!
Tervitutega, Tjorven.