Ilma kodutundeta me jääme kodutuks!

Sõbrad panevad kodumaale tagasi! Täna viisime Merilini lennuki peale, ja õhtul läks Sandra lennuki peale, mõlemad homme kodumaaaaal. Tore :)
Nemad oma kogemused kätte saanud, minul kõik veel alles ees, huvid sõbrad maailm :)
Täna. Esimene tööpäev. 8.15 olime juba tööpostil vanaemaga. lapsed riide, ujuma. koju. lennujaam. koju. lõunasöök. kinnnnno. Jubelahe film. Mingi pingviinifilm, ülitore.. Koju. teise koju. lapsed riide, väike tund- matemaatika, ujuma, koju. Columbia linnakeskus, tegime mulle liikmekaardi, et saan basseinidesse igalepoole ja jõukasse vist ka osaliselt.. Jne. Seal vägev järv maja kõrval, suuuuur järv, kaks bändi esinesid, suured purkskaevud, kohvikud.. Mõnus, selline, pärnu tunne tuli peale. Ilus suvine muusikaline veekallas :) Supper tunne, aga kahjuks väga palju aega ei olnud. Siis sõitsime koju tagasi. Võtsin oma auto ja tulin esimest korda üksinda autoga, koju tagasi :). Õhtusöök rahulik ja ajalootund taaskord, väga huvitav. Väiksed jutud kallitega, ja tudule.
Ühesõnaga, kuhu ma välja tahaks jõuda. Eestimaa on supper! :) Kontserdid, muusikatase, loodus, rahvakultuur, tantsupeod, laulupeod, ühtehoidmine, vaprus... Istud siin teise mandri peal, ja vaatad kõrvalt pisikest kodumaad, ja ohh, kui ilus! Siis kuulad kõrvale ajalugu, mida see kõik ajalugu meile teinud on ja mida nad läbi on elanud ja hakkad veel rohkem hindama kõike, mis kodumaal sulle nüüd pakkuda on!
Maailmarändamine on tore, aga see on tore ainult siis, kui sul on kodu, kuhu alati tagasi minna. Ilma kodutundeta me jääme kodutuks...
Inimesed, pere, lähedased, kallid, sõbrad, tuttavad näod, tuttavad nimed.... Tuleb välja, et maailm on jube väike! Kõik teavad kõiki! Kes kelle naaber, kes kelle lifelong sõber...
Elu on ilus, kui seda õigetes värvides vaadata!
United States, Bring it on!

Häppi

Päris huvitav, kui päev läheb mööda, ja ainuke mis tehtud sai, oli söögi varumine õhtusöögiks. Käisime poodides, piduasju varumas õhtuks. Merilini ärasaatmispidu täna.
Päris tore. Väsitav. Ilm soe, palav, umbne. Sättisime hommikul valmis, poodi, puhkasime, sättisime õhtusööki ja ootasime külalisi. Kiired tered, pildid ja lauda. Mina pidin ära jooksma, ema viskas aupairi miitingule. Suuuures pargis, paljuuuuu rahvast ja palju autosid, vabaõhukontsert, mingi sümf.orkester mängis klassikat, ja meie niisama lobisesime seal lcc ja teiste tsikiitadega. Kahjuks olime orkestrist liiga kaugel, et seda näha ja õieti kuuldagi. Tunnikese istusime, siis koju tagasi. Sõitsime natukene ringi, võinoh, ma sõitsin. Vaatasime kõik basseinid üle, kus lapsed käivad, ja sõitsime kodust mööda, ja tee selge juba :) Tore. kiire.
Kodus kiire õhtusöök2 ja kõik surmväsinud, puhkama ära. Homme peab vara ärkama. 7st hommikusöögile ja 8st astume uksest välja juba. Viime lapsed ujuma, ja siis viime Merilini lennukile ära, ja siis mängime veits maeiteakus ja siis õhtune ujumistrenn.. :)
Ühesõnaga. Elu on lill! :)
Kuidas teil läheb?
United States, Bring it on!

Preili rahulolu

Istud põrandal, arvutist mängib kait tamra, vanaema otsib midagi madalast kapist ja viskab põrandale pehmele vaibale pikali ja pikutab ja kuulab imeilusat eesti muusikat. Näed, kuidas inimene igatseb kodumaad ja kuidas ta naudib kõike, mis on seotud eestiga. Imeline tunne seda jagada!
Täna käisime vanaisaga arsti juures, tal paar nädalat tagasi oli jamasti ja oli haiglas. Siis käisime raamatupoes söömas ja lugemas. Tore, saiakesed, kakao ja raamatud, võta mis hing ihkab. Lugesin ameerika civil war'i kohta. Koju. Tõmbasin veits eesti mussi mp4 peale, siis kimasime vanaemaga lihale järgi poodi, väike shoppamine jälle, toitu läheb ikka hullupöörapalju. Homme endise aupairi ärasaatmisõhtusöök ja käisime selleks kana toomas. Ja tagasi tulime ikkagi suure kasti toidumoonaga. Siis sättisime õhtusööki ja lapsed saabusid jälle kohale, jejee. Rääkisime veits ja sättisime õhtusööki veits ja enne vaatasime filmi veits.. Vanaisal hakkas paha, viskas pikali. Me mures kõik. Helistasime targematele, onule ja onupojale, sest nemad ambulance peal tööl. Ja peale õhtusööki läksime emaga sõitma, tahtis kontrollida mu sõiduoskust ja tutvustada piirkonda natukene. Jäime ellu. Highway peal on nii khuul kimada ikka, long islandi sõidukiiruse võin ära unustada. Jõudsime koju ja onu-onupoeg hakkasid just ära sättima kodupoole. Tulid annapolisest kohale. Norms paanika toimub täna ikkagi. Pole vaja järgmist haigla laksu ju, et keegi siin ära minestab... Noh igatahes, loodame et elame öö üle, hommikul helistame arstile kohe. palavik peale sisemist verejooksu pole naljaasi. Tulime siis koju, saatsime külalised ära, kass pani jooksu, ema püüdis kinni naabri hoovis. Lapsed koju. Me tegime klaverikontserdi vanaemaga, laulsime kodulaule koos. Mõnus muusikaõhtu paar tundi eesti muusikat nii live's kui plaadilt.
Suppertunne!
ps., andke andeks piltide kohta, homme üritan. no lihtslat ei viitsi ennast teki alt välja kerida et kaamera ja juhe tuua. Sorriporri. homme.
United States, Bring it on!

One, another, more, forever.

Järjekordne päev on mööda saanud. Käisin astusin vanu tuttavaid radu siin Baltimores. Käisime täna vanaemaga niisama tripil. Sättisime valmis ja kimasime linna. Käisime vaatamas kohta, kus sündisid usa hümni sõnad- seal Fort McHenry's. Mäletate tüdrukud? palju kahureid, terrassidena muruplatsid, vesi, silmapiiril pikk sild, ... Otsige pildid välja! Või siis vaadake uusi, albumis. (PSSH, tuli meelde, et pidin täna pilte laadima, aga kiire oli, laen homme, üritan vähemalt. ). Jalutasime seal ringi, vaatasime majas filmi hümni sünni kohta ja selle sõja kohta 19sajandi alguses. Supperhuvitav, taaskohtumine vana tuttava kohaga. Mäletate?
Siis üritasime üles leida ühe krabirestorani, kus saaks süüa maailmakuulsat marylandi krabi.. Ja no tomtom on ikka väga tomtom. Juhatas meid täiega linnast välja, jõudsime lõpuks sihtkohta, ja arvake? Alksiputka oli see, kuhu ta meid juhatas. No tore lugu küll. Naerda sai vähemalt. Üks huvitav pilt ka seal ees tehtud, tsekake järgi albumist. Siis võtsime suuna kesklinna itaalia restorani. Pika ekslemise peale leidsime selle üles, leidsime ka parkimismaja, ja otsustasime siiski kolmanda restorani kasuks KAUBAMAJAS. Päris vägev, mitmekorruseline KAUBAMAJA. Long Islandil sellist asja näha ei saanud, mitmekorruseline, suur kaubamaja. Teretulemast tsivilisatsioooooooni, ütleks ma selle peale.
Istusime seal kõrgel korrusel akna all, sõime oma pastat, ja nautisime vaadet. Muideks, baltimores on ameerika vanim sõjalaev. Ja muidki vanimaid asju veel, aga talle lihtsalt ei tulnud rohkem meelde täna :D.
Lõpuks oli kell nii palju, ja oma ekslemisega viitsime palju aega, ei jõudnudki jalutama minna, panime kodupoole ajama.
Kodus sättisin lasanje kokku, plaadid, hakklihatomatikastmega, ananass, hapukurk, juust..Nämmmmm. Külalised pidid ka saabuma, aga no väike pooltundi saabumine pole midagi hullu. :) Toit oli veel vähemalt soe. Ei olnud just minu parim lasanje, aga ajas asja ära. Neile maitses, väidetavalt :D
Siis rääkisime veits juttu ja arutasime mõnda asja, ja isa ja poja vajusid diivanile pikutama ja meie otsisime netist paarile järgmisele küsimusele vastuseid, ja mõned leidsime, mõned mitte. Ja rahvas läks koju, me vaatasime vanaemaga "Singing Revolution" filmi. Supperhea! Kananahk pool aega peal.
Ühesõnaga, väga tore päev. Järjekordne. Täna lugesin vanaisa luuletusteraamatu ka läbi, väga ... pühalik oleks õige sõna.. Väga pühalikud luuletused. :) Soooovitan.
Ei tea, mis homne toob, aga ootan, väga ootan juba :)
United States, Bring it on!

Süda, hinda ainult õiget, üle kõige!

Tead, et hommikuks saab pannkooke maasikatega, siis kohe ootusärevus ajab ülesse. Mõnnad pannkoogid.. Mõnnamõnnamõnna. Ilus pühapäeva hommik verandal, pannkookide, targa jutu ja ilusa maheda ilmaga... Istusin seal, ja mõtlesin, et ohh, küll on hea...
Lühidalt. hommikusöök. Sõitsime vanaemaga ellicott vanalinna. Autos tuli väike valgre plaaditäis laule, mõnus, päev otsa kummitanud, kõik need laulupeo poppurrii laulud ja muudki veel... Käisime linnas jalutamas vanaemaga, vanalinnas, laen homme mõned pildid ülesse netti, kellel huvi, Muudan parooli ära, küsige uut. Supermõnus vanalinn. Kivide peale ehitatud kogu kupatus, ja jõgi jookseb majade alt läbi. Kitsad tänavad, ja palju lahedaid väikseid poekesi. Ostsime jäätist ja jalutasime autoni tagasi, nägime kohtumaja kus tõsiselt kummitab, ja vangimaja mis praegugi töötab. Siis korjasime lapsed ja ema peale, läksime shoppama veits, leidsin endale LÕPPPPUDELÕPUKS normaalsed sandaalid. Jepikajee. Lapsed teenisid eilse ujumisvõistlusega endale mänguasjad välja, aga arvake mis nad valisid tegelt. Tibulinnu võttis rannakoti ja poiss valis endale uhke lõhnaõli. Vau! Mänguasjade asemel sellised valikud.. Me vaatasime vanaemaga suu ammuli. Tõesti, mänguasjad on eilne teema. Viisime lõpuks nad koju, ise läksime vanaemaga toidupoodi, oma lasanje jaoks materjali varuma. Kähku koju. Ja otsustasime et liiga hilja lasanje jaoks, jätame homseks. Ühesõnaga, kanaõhtu. Targad jutud laua ääres ajalooost TAASKORD, nii mõnna, kuulasin suu ammuli jälllllekord.. Ja siis kolisime tuppa filmiõhtule. Tahtsime "singing revolution" vaadata, aga kahjuks masin ei mängi seda plaati ja valisime uue filmi, "amadeus"... Supperhea. Väga head näitlejad ja väga supper muusika. Ühesõnaga. Nüüd teki all, lobisen musidega juttu ja varsti magama...
Aga. Kõik halb on millekski hea. Kui ei oleks olnud eelnevat 3 kuud, ei oleks ma täna siin, kus ma olen. Kõik on nii, nagu ma eestis unistasin, et oleksin õnnelik. Suppppperpere, toredad lapsed, oma tegevused, eesti asi... Rahvatantsu lähen, koori lähen, metsatarkusi hakkan väikestele skaudilastele siin õpetama vist :) Lilly ja Wesley mõlemad väiksed skaudilapsed.. :) Nii vahva. Hakkan neile eesti keelt õpetama, ja heal juhul saab ka ema selgeks keele lõppudelõpuks. Lähme puhkama ocean citysse juuli lõpus, "kui mina olen off, oled sina ka off".. ütles ema puhkuse kohta. Seega ülikõva. Septembris lähme kanuumatkale ja telkima, lõke, laulud, grill, telkimine... Urrrrgh.. Ei jõua ära oodata. Sügisest kooli, misiganes kursuseid pidi siin olema. Supperkõva fotograafiakursus või muusikakursus... Tants oleks ka päris ülišeff. Vanavanemad on ajalootargad, saan ajalookoolitusi iga päev.. Koju tulles saan ajalugu tulla õppima. Või mida iganes muud huvitavat... Ühesõnaga.
Ma kohe ei teagi, mida öelda. Sõidan ringi siin vanaemaga, vaatan aknast välja ja ikka tunnen, et näen und. See on liiga reaaalne. Olengi lõpuks ameerikas. Olengi lõpuks õnnelik. Olengi lõpuks... Minaise. Need asjad võivad tunduda nii pisikesed kõik, aga peale viimast kolme kuud, märkad ilusaid asju igalpool. Muideks, fireflyes on lihtsalt maailma kõige vägevamad putukad. Panevad õhu särama õhtuti, plingivad, plinks plinks. Väiksed jänesed jooksevad ringi. Toas pikutab suur pontsakas kass, haige küll, aga liigub... Kõik lõhnab kodu moodi. On aeg ennast hästi tunda! Kuidas teil kõigil läheb? Palun andke teada endast vahel..
United States, Bring it on!

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi...

Anna küll endast parima, et igal võimalusel kirjutada, aga siiski, vahel tuleb uneaeg rohkem peale,kui kirjutamisisu.
Ühesõnaga. Eilne päev. Panin kella 9ks äratuskella ja ärkasin kaa. Sättisin valmis, tegime mõnusa hommikusöögi verandal vanaema-vanaisaga, nautisime sooja ilma, rääkisime juttu, kuulasin järjekordset ülihuvitavat ajalootundi, panime riide ja sõitsime lastele järgi. Võtsime suuna larrylandi, kus on maeiteagi, marjaistandus-kasvatud-hiigelpõllud? Olete varem näinud minukõrgust põõsast, mille küljest saab mustikaid korjata? Ma ei ole. Nüüd olen. Möllasime seal põõsaste vahel, et oma korvid täis saada kiiresti. Otsisime vaarikaid ka samasugustest põõsastest ainult paar rida ülevaltpoolt künkapeal, aga no leidsime maitsetuid roosasid ainult.
Ühesõnaga paar tundi täielikku fun'i lastega, ostsime talupoest veel kirsse ja mett, ja võtsime suuna tagasi kodulinna. Esimest korda 3 kuu jooksul tundsin seda sama lõhna, mis tundsin 2005 esimest korda usas käies. Teadsin, et olen leidnud the place iseendale. See eriline lõhn jääb alatiseks meelde, hei, düüd, olen ameerikas!
Lunch time. Lapsed koju ja meie kaa. Puhkasime, järgmine ajalootund. Peaks need tegelt linti võtma, oleks tulevikus hea vaadata ja kasulik kaa, mälestus omaette. Õhtusöök valmis, verandal järjekordne suppermõnus õhtu. Ja siis saabusid külalised. Jooksime ringi ja mängisime aias ja tõime mänguasjad kapist välja. Ja nautisime supperilusat õhtut.
Lapsed koju. Tuduaeg.
Täna. Kell 6.45 äratus, 7.30 isa korjas peale ja sõitsime basseini äärde. Mingi piirkondlik bassein, mitte päris rannaklubi, aga midagi taolist. Basseini-klubi. Lastel oli esimene ujumisvõistlus. Nad alles see kevad õppisid ujuma ja täna juba olid võistlustel. Ülitublid. Poiss ujus peatumata kuni lõpuni välja, niiiiiii suur successs. Ja tüdruk õppis eelmine nädal selili ujuma, ja täna võistles ja pani lõpuni välja. Suppppper tublid! Ja õues oli ülipalav ja ülipäikseline, ja üliumbne. Käisime isaga toidupoes õhtuks jaanipäevaks asju varumas. Ja siis viskas koju ära. Väike lobisemine ja TUDUAEGGGGG. surmväsinud. poolteistttundi puhkust. Ja siis vanaemaga poodi, koju, kook valmis ja ahju, muud asjad ka valmis, ja siis minekut jaanipäevale. Minu uues kodus pidasime täna jaanipäeva siis. Grillisime ja sõime ja mängisime ja kuulasime Lilly etendust-kontserti, lobisesime , grillisime vahukommmmmme, mängisime veel ja veel ja siis tegime äraarvamismängu, ja siis kuulasime elmarit õhtu otsa. Vot tak ! Nii tore oligi! Eesti jaanipidu ameerika mõistes. Küll kahjuks ilma köieveota, aga no tore oli ikkagi. Ja nii soe ja mõnus mahe õhtu. Oehhhhh.
Nüüd, kodus, vaatasime vanaemaga mingit stilistide showd ja kirjutasin oma luuletused ümber, ja nüüd tekialltuduaeg.
Surmväsinud tegelt. Maeitea, keskkonnavahetus ja pingelangus ja kõik.... Väsinud.
Ühesõnaga, ma tean et on nõme kirjutada kellaajaliselt oma blogi, et mis toimus, tahaks tegelt oma tunded siia veits kirja panna, aga hetkel lihtsalt üritan kõiges selgust saada ja mõista, kuhu ma tegelikult sattunud olen- paradiisi :). Täpselt see, mida ma kodus mõtlesin, et mu aasta tuleb, täpselt sellised inimesed, kohad, karakterid, tegevused... Kõik kõik...
Tahan minna rahvatantsutrenni, koori, Lilly skautidele pidin õpetama rahvatantse, et nad oma mingid märgid välja teeniksid, ja võime ka igasuguseid muid tarkusi neile jagada midaiganes oskan õpetada, lastele hakkan eestikeelt õpetama ja ise hakkan koolis käima. Koolis pidi olema igasuguseid erinevaid kursusi, nii et saan loodetavasti oma muusikakursused siiski kätte :). Piirkond on suppermõnus, ameerika filmist, näed naabreid, saame läbi, sõidame ringi mitte metsa sees vaid külas... Niiiiii .... Teate, seda on raske kirjeldada. Kolm kuud põrgut on seljataga ja olen lõpuks siin, kuhu kuulun.. Tjorven, Welcome to your american home! Kõik sobib kokku. Puzzletükid pole enam sassis ja valedes kohtades, pilt on selge!
Ma ei teagi, mida ja kuhu selle kõige jutuga siin välja tahan jõuda. Ühesõnaga, ärge muretsege, minuga on NÜÜD kõik korras. Üritan teid selle seiklusega kursis hoida.
Kuid olete alati minuga, südames! Ärge unustage!

United States, Bring it on!

Uus peatükk!

Sulgen ühe peatüki. Üritan seljataha jätta kõik, mis oli, saada sellest üle ja ...
Ühesõnaga, 6 nädalat põrgut on läbi, rematch on seljataga ja aitähh ei saa öelda agentuurile, kes ilmselgelt kavatsesid mind koju lennutada täna... Aitähh saan öelda maeitea, kellelegi kuskil, sest see tuli nagu selgest taevast, et sain pere, ütlesin põrgulikule elule headaega ja nüüd olen in the right place. Ühesõnaga veelkord, ... Head aega!

Asjad on alates maeitea mis ajast juba kohvrites kokkupakitud olnud, seega kuna teisipäeva õhtul selgus, et sõidan kolmapäeva hommikul ära, jäi suur pakkimisdraama ära. Ainult tõstsin kahe spordikoti asjad kokku uude suurde kohvrisse ja olingi valmis. Hommikul oli kiirekiirekiire, sest mulle öeldi et kuna tuleb hommikul uus aupair siis ma peaks täiega minema tõmbama selleks ajaks, ja seega tahtsin minema saada sealt enne kui uus tuleb vaatama. Ühesõnaga, koju jõudsin eelmisel õhtul sõpradega kell 4, ja ärkasin 7, 3 tundi und, asjad viimased kokku, bronni takso ja bussipilet, ja ütle headaega. Ja kuna vanem tüdruk vihastas hommikul, kuna ta CD oli kadunud mis ma tal palusin 3 nädalat tagasi ära panna köögi kapi pealt, siis ilmselt oli ta minu peale vihane ja enne kooliminekut headaega ei öeldud. Ja vanim ja noorim magasid, seega ainult minimiss ütles headaega. Vanaisa ei raatsinud püsti tõusta, et headaega öelda ja ema oli ka väga napisõnaline ja ükskõikne. Tore. Mina ka :) Panin ukse kinni ja ütlesin neile väga hea meelega headaega. Mis on tegelt kurb, et üks aupair peab niimoodi tundma, kergendust et saab perest minema.
Aga see selleks.
Buss linna ja linnast rongile. Igalpool pikalt istumist ja ootamist, ja kohvrite vedu läbi linna. Lõpuks jõudsin kohale, Baltimore. Hüppasin rongilt maha, ja teadsin et pean minema trepistüles-ülesilla--trepistalla. Ja seisin oma hiiiiigelkohvritega trepi ees, ja naersin. Üks üüberkuum noormees tuli juurde, "lady, do you need some help with those?" :D Well, I think so. Ja ta üritas mu ühe suure kohvri üles vedada.. Kena muskliharjutus, omaette naersin. "Are you carrying some bricks here or whattttt?" Ja trepist alla minnes pidi ta täiega lendama kogu kupatusega alla, aga sai veel käsipuust kinni. Hostema ja vanaema olid teda valmis juba kinni püüdma. Niii tore. Tulid lilledega vastu mulle. Esimesed lilled usa aja jooksul. Väga nunnu. Sain eesti keelt rääkida. Nii vahva tunne. Sõitsime koju. Sõitsime tulevasest kodust mööda et maja näidata, ja piirkond on üüüüüberilus, ja pere on üüüübersõbralik. Vanaema ütles et "nii, mina nüüd ametlikult olen ta laps-lapselaps." Niii armas.
Ühesõnaga, jõudsime kohale, panid neti tööle, lobisesime laua taga õhtu otsa ema-vanaemaga, tegime õhtusöögi, perekondlik eestimaine õhtusöök. Siin lõhnab kui eestis, väga palju eesti asju. Aaaaaa. ma vist unustasin mainida. Ma elan nüüd väliseestlaste peres :)
Lühikokkuvõte: postitus facebookis viis mind nende endiseaupairini-minu sõbrantsini, ja sealt edasi meie suhtlus läks väga kiiresti ja otsused tulid minutitega. Agentuur ilmselt vihkab mind, aga mis mul sellest. Ma olen nüüd siin, tehku mis tahavad.
õhtul siis lobisesime ja õhtusöök, nii mõnus meeleolu, naeratasin terve aja. Nii vahva tunne on õnnelik olla. Tundsin sellest puudust.
Pakkisin natukene asju laiali ja kiire dušš ja magama. Surmväsinud. 3 tundi und kahe päeva peale on väsitav, ja see kohvritetrall ja pingetrall ja kas-jõuan-kohale-trall. Ütlesid et ma hommikul magaks kauakaua, et puhkaks ilusti välja kõigest. Ja kuulasin sõna. Lõpuks süütundega silmad lahti kell 11, ja roomasin kange selja ja ülepeakaelavaluga teki alt välja. Sättisin korda ja terehommikust. Tegime pikalt hommikusööki ja sõime kõik koos ilusti terrassil vanaemavanaisaga väljas, mõnus kuumus, naabrite inimsööjast dobermann oli ka seltsiks näha, rääkisime eestist ja ajaloost, väga lahe. Ülilahe.
Sättisime välja, vanaisa käis juuksuris, me pangas, siis tõime vanaisa koju puhkama ja ise läksime toidupooooooodi. Mis oli üüüüüüübersuur. Nagu suur ladu. Väga kõrge, väga suured kogused kõikekõikekõike. Igas letivahes said midagi maitsa ja proovida, lõpuks oli kõht täis juba. Koju. Väike tv-paus, vaatasime mu pildialbumit ja tegime tutvust mulle kallitega piltidelt, ja siis hakkasime õhtusööki ette valmistama ja lobisesime veel. Lõpuks õhtusöök terraasil, mõnus soe õhtu, ilus ilm, ja siis koputus uksele, heiiiiiiiiiiiiii granny. Ja marssisid lapsed uksest sisse otse minu juurde, palun, ja teretulemast. Tõid lilli ja kommi ja naeratasid. Niiiiii nunnnud. Niiiiiiiiii armas vastuvõtt :) Isa tuli kallistama, "where were you so long time"? "well, i got lost in NY, its such a confusing place, you just don't get out of there!". Täiega vahva pere. Üüüübervahva. Lõpetasime õhtusöögi, sõime marju ja kolisime lastega aeda mängima. Kogusime lehti et bunny'le tekk ja voodi teha, jooksime võidu edasi-tagasi-edasi-tagasi, lebasime keset aeda maas, ja ülevalt terrassilt tehti pilte kuidas me surmväsinuna maas hingeldasime, sättisime asjad kokku ja istusime autosse, aj sõitsime jäätisekohvikusse. Võinoh snowball place. Pm maitsega jäääää. Aga sulatatud vahukomm peale valatult, on .... ÜÜÜÜBERMAITSEV. Istusime perega pingil, lobisesime lastega, ja siis näidati mulle oma eestikeele oskusi: kui palju sõnu nad teavad. Ja jutu sees tulevad eestikeelsed sõnad, väga mix language. Mis on ÜÜÜÜBERLAHE.
Ühesõnaga, tulime koju, headaega ja homsed plaanid rääkida, ja siiiiiiis koristasime köögi ära ja kolisime allakorrusele natukene tv õhtule. Ma hakkasin blogi kirjutama ja siis kolisin lõpuks omatuppa, väiksed jutud-särgidvärgid M-ga, ja lõpetasin blogi, olin surmväsinud ja sättisin tekiallamagama. Homme kirjutan veel. Tulen oma igapäevase blogirutiini juurde tagasi. Ja kellel küsimusi, siis Maryland is my new lovely home.
Nii tore on tunda, et oled õnnelik, this is your place ja sa ei ole maailma kõige halvem inimene. Sa naudid iga pisiasja siin, kodune lõhn, peretunne, kass lööb nurru, päike paistab natukene, fireflies lendavad maja ümber ringi ja plingivad, õues on soe ja õhus on tunda armastust elu vastu!
United States, Bring it on!