Lubasin kord kuus. Saate kord kuus. Viimane aeg nüüd ju! Sorriporri.
November. Sõprade kuu. Nädalavahetus käisime NY-s Eesti Majas laulude õhtul. Jubetsill. Keset New Yorki ilus maja, ajalugu, ja astud uksest sisse, öeldakse viisakalt "Tere".. Olen küll eesti peres, ja peaks sellega harjunud olema. Aga kodu on üks koht ja suuuuuuur NY on teine.. Ülisheff. Ühesõnaga. Laulsime, lobisesime, sai nalja, sai naeru, sai kõike muud. Seiklus. Suur seiklus. Leidsin jube palju uusi vahvaid sõpru- eestlased rokivad!
Koolitunnid nädala sees.
Järgmine nädalavahetus MAGASIN kodus. kaks päeva väga voodist välja ei tulnud. Sai vist piisavalt puhatud.
Järgmine nädalavahetus juba Thanksgiving. Terve neljapäeva kokkasime ja koristasime ja KOKKASIME VEITS veel. Olin toidu-driver. Keegi pidi ju selle toidu vanaema juurde vedama kodust, sest ühes majas kogu küpsetuse jaoks ruumi polnud. Vedasin paar korda. Vahva. Suvine ilm oli. Õhtul pere vanaema juures ja külalised ka, sõber-vanapaar. Mõnus mahe õhtu.
Reedel põrutasin tripile. Lakewoodi pidin ju ka lõpuks ära nägema. Ja seal küpsetati verivorsti. ÖÄKKKK. Ühesõnaga. Kokata sai ( või tegelikult mitte väga, öäkk), pidu sai, vahvat aega sai, sauna sai üle 8 kuu!!!!!!!!!! Parim asi maailmas! Sa ei oska seda ilmselt väärtustada seni, kuni sa sellest ilma oled! :D Ühesõnaga. Reede hommikust pühapäeva hilisõhtuni tripppp.
koolitunnid nädala sees.
Järgmine nädalavahetus esinemine Baltimore Eesti Majas, kooriga. Jõululaat. Neiud, mäletate seda maja, eksju? Mina küll ei mäletanud. Asukoht on kreisi, maja seest tundus võõras. Kõik oli nii väike. Aga kui pikemalt mõtlesin ja süvenesin, siis tuli meelde küll, et mingiks lauluks pidime lavalt ära minema, et ruumi oleks tantsida või miskit sellist, või kaks koori ei mahtunud korraga lavale või... Tegelt ikka vist ei mäleta nii täpselt enam.. :( Aga igatahes. Allkorruse baariruum oli millegi pärast palju rohkem meeles. Puidust sambad ja pikk rida laudasid. :D
Ja esinemine läks kenasti, nagu alati. Ja rahvast oli palju. Ja eestlasi oli palju. Ja muud rahvast oli ka palju. Ja kõike oli palju. Seapraadi sai ka palju. Ja vahva oli!
Ja siis oli Helvi pidu.. :) Polkabaaris oli meie rahvale laud. Lätlased, eestlased. Suuuuuur saal. Laudasid täis. Pikad lauad. Igas vanuses rahvast. Suuuuur tantsupõrand. Tantsiti igasuguseid tantse. Väga eestilik pidu. Nagu oleks olnud siseruumides ja talvistes oludes jaanipäev veidikene.. :D Kahjuks või õnneks oli enamus tantsijaid ilmselt pärit tantsurühmast senior-tantsuklubi-hõbelõng. Ja see rahvas ei olnud eestlased. Eestlased istusid ja lobisesid ja see viimane lõik sai nüüd küll väga segane igatahes. Ja pühapäeva pärastlõunal pidasime Wesi sünnipäeva. Noormees sai 7. Perekond koos, mõnus õhtusöök. Kingituste ralli. Koogiralli. Ja igasugune muu rall ja trall. Vahva.
Koolinädalal said läbi igasugused tunnid. Ujumiseksam sooritatud, GREAT. Fotograafia final portfoolio esitatud, GREAT. kaasõpilased olid rabatud. Eks ma ise ka natukene. Nad imestasid, et sellise väikse pisikesega, nagu minul on, saab selliseid pilte välja võluda. Kohati parem kvaliteet, kui suurte peegelkaamera omanike pildid. Girl, you have talent! Ühesõnaga, õnnestumine. Väga väga rahul. Õpetaja oli ka väga rahul. Suppper :)
Nädalavahetus. Lilly koorikontsert oli laupäeval. Konservatoorimi ettevalmistuskoor. Laulis ühehäälselt. Üks laul kaanon korraks. Surprise! :D Ma olin küll üllatunud. Ja ma ei tea, kas positiivselt. Aga eks lastele kogemus seegi. Või siis siin räägib lihtsalt Eesti kooride kõrge tase ja kogemused, sest on küll võimalik mudilaskoori vanuses laulda ka kahe ja kolmehäälselt :D Aga unustame selle. Vähemalt on neil endal vahva koos käia laulmas. Õhtul käisime Washingtonis National Christmas Treed vaatamas. No vaatamisväärsus tõesti! Igasugune eesti külakuusk on ka kõrgem, kui see. Ehteid oli nii palju küljes, et kuuske ei näinudki. Väga veidra kujuga ja üleüldse... Aga vähemalt, been there, seen that. :D Hommikul magasin ja puhkasin sest öösel jõudsime hilja-vara koju. Rahulik kodune päev. Ja õhtul hakkas seiklus peale. Jõulukontsert mida kaua kaua oodanud olin. Sõitsin rockville, võtsin katrina peale. Kõigepealt ei saanud gps tööle. Siis ei saanud tanklas kaardiga maksta. Siis gps viskas villast. Siis sõitsime suurte, I mean SUUUUURTE kiirteede peal, ja no loomulikult eksisime viis korda ära, võtsime vale tee, sest gps näitas linnulennult kärbsekaka suurust joont keset ekraani ja lisateid ei näidanud ja mullmullmull ja ühesõnaga, oli tunne, et ei jõuagi kontserdile ja ei tea, kudias koju tagasi saaksime. Naersime ja ütlesime paar kõvemat sõna ja sõitsime edasi. Ja imede läbi jõudsime kohale ja isegi õigeks ajaks. Kontserd just algas kui kirikusse jõudsime. Parkla oli täis, saime vist viimase vaba parkmiskoha tee ääres, ja ma ei tea kuhu ülejäänud inimesed oma autod panid, kes seal veel ringi sõitsid lootusetult. Ühesõnaga ajastus oli üpris kena. Leidsime oma kohad üles. Ameerika soe kirik. Väljast oli kirik, seest oli mingi muu hoone. Soe. Vaibad igalpool maas. Suured koridorid. Ja siis see suur peasaal. Lava, tuled, kõlarid, bänd jnejnejne. Kaks korrust, nagu kontserdisaal, rahvast paksult pungil. Ülimalt kift. Lauljate rivi oli muljetavaldav. Käis ka jumalateema läbi, ja seda läbi terve 3tunnise kontserdi, ja laulis rahvas ja lauldi igas stiilis laule, aga see nagu ei olnud meie mõistes kirik. Aga ameerika kirikud ongi teistmoodi. Ühesõnaga püksisäär värises, kui bass põhjas oli (Nagu Katrina ütles :D) SUPPPPPER. Ja öösel kojujõudmine polnudki tegelikult enam nii raske. Tee oli tuttav, sest sõitsime seda tulles ju 5 korda ristipõiki läbi. Ja need olid ikka tõeliselt suured teede ristumised ja sillad ja mahasõidud. Ja betoonblokkiderida iga sõidusuuna vahel ja ... Ohjumal, ma ei taha seda tegelikult nii väga meenutadagi, jube. Mäo on lapsemäng selle kõrval :D
Koolinädal. Ainult viimane fotograafia kirjalik eksamitund, läks hästi, sooritatud, kitarrieksam, sooritatud A+. Õpetaja ütles, et tegi raske eksami, ja ei uskunud, et keegi 100% saab, aga surprise, surprise. Tehtud. Ei pidavat ameerikas vist tavaline oleb, et tüdruk mängib kitarri ja oskab laulda ka ja viisi pidada. Hmm. Not that unusual in estonia, ju? Ühesõnaga, big success kõik need kursused. :) Väga rahul.
Nädalavahetusel Baltimore Eesti Majas esinemine Lilly'ga Eesti Kooli Jõulupuul. Jõuluvana käis. Lapsed laulsid eesti keeles. Kõik käisid laval jõuluvanale midagi esitamas, kes laulis, kes luges luuletust, kes karjus, sest ehmatas ära, et ta ees istub suuur valge habemega koletis..(:D), kes mängis pilli ja kes niisama oli nunnu. Lilly esinemine läks väga hästi. Üks väheseid, keda saali lõppu kuulda oli.. :D Ta hakkas enne laulma, kui ma talle hääle jõudsin anda kitarriga, ja siis lõppkokkuvõtteks tema laulis oma helistikus, mina mängisin oma helistikus, kokku ei kõlanud ja mängisin nii vaikselt, et teda mitte segadusse ajada. What a mess! :D Aga kiita saime. Lilly tegi ise sõnad ikkagi. Minu tõlge lihtsalt, et kuna eesti pidu, siis eesti keeles. Ja ta laulis ilusti kogu laulu selgelt eesti keeles ära. Nii vahva :) Uhke.
Õhtul olime vanaema juures, pastor abikaasaga siin külas, sest keegi peab jumalateenistusi pidama jõulude ajal kirikus. Ja siis tegime väikse eesti õhtu. Lobisesime ja naersime ja lobisesime veel. Alles 1 paiku öösel jõudsin koju. Ja pühapäeva hommikul oli Lilly sünnipäeva, päev ette ära. Külalised olid. Kingitused olid kaa. Kreisi. Ja kuna jõulud olid ümber nurga kohe tulemas ja mina oma kingitustega taaskord viimasel minutil, nagu ka kogu ülejäänud ameerika, siis otsustasin pühapäeva pärastlõunal shoppama minna (LOE: rumal ideee, Tjorven!). Kõigepealt, valisin kõige lähema kõige suurema ostukeskuse, siis otsisin parkimiskohta tund aega, jätame märkimata kui mitu korda mingi tottaalne tropp minu koha ära võttis, lihtsalt julmalt sõideti. Avarii olukordasid oli iga minut. Agressiivne oleks vist õige sõna nende driverite kohta seal parklas. Ja lõpuks, kui olin alla andmas, avanes üks koht ja napsasin selle endale. Finally. Ja siis jalutasin 4 tundi ringi, rahulikult ja pea tühi, ja inimeste vool lihtslat ei saanud otsa. Tore-tore. Ühesõnaga, sain Lillyle sünnipäeva kingituse ja mitte-ühtegi jõulukingitust 4 tunniga. Võinoh, valetan, endale ostsin ilusa pluusi numpsiku kaelakeega, selle aasta jõulukingituseks. Kuldne nunnu.
Esmaspäev. Kinkisin Lillyle selena gomezi plaadi aj taylor swifti karaoke plaadi. Ja arvake nüüd ära, mida me hommikust õhtuni kodus kuulame! Proovi üks kord veel arvata! Õhtul vanaema ja teised külalised käisid kooki söömas. Väga muhe õhtu.
Ja kool sai ka otsa. Kõik päevad vabad, kodune olin. Viimasel ajal oli palju mõttetööd vaja teha. Sest vaja ära otsustada, kas pikenda oma aastat, kus pikendan ja kellega. Ja ei teadnud, mida otsustada. Ja see mõtlemine võtab tegelikult igasuguse kõige muu tuju ära ja väsitab nii ära, et kordamööda päeviti magasin ja mõtlesin ja kirjutasin. Aga väga selgusele tegelikult ei jõudnudki. Ühesõnaga. Jumal tänatud, et see aeg nüüd möödas on. Jõudis kätte talv. Ja täpselt talve esimesel päeval, läks meie ilm suviseks. Väljas käisin ilma jopeta-jakita, õhukese kampsuniga. Tuul oli veits jahe, aga muidu, suvine...
Siis nuputasin välja ka jõulukingitused. Ja jõudiski kätte jõululaupäev. 24s. Hommik. Päikseline. Roheline muru. Helesinine taevas. Kraadiklaasile pilku igaksjuhuks ei visanud. (tegelt viskasin küll, nii 55 kraadi Fahrenheiti, aga üritasin kohe selle numbri peast välja saada, et jõulumeeleolule ruumi oleks, aga no... Sorri). Sõime pannkooki maasikamoosi ja külma piimaga. Ja vaatasin aknast välja päikselisele päevale. Ja mõtlesin, ohsapoiss, millliseid jõulud! Suvi on ju käes! Jälle. Alles. Pärastlõunast sõitsin ringi pastoriga ja ta abikaasaga, ühest eesti kirikust teise. Traffic oli paha, aga õnneks ummikuid ei olnud, vägaviimaseminutishoppajad liikusid kõik siiski kodupoole ja aeglane oli ikkagi kohati. Läbi Baltimore linna, õhtul hämaras, kuna jalgpallimäng oli, siis oli ümbesõit, autosid nii palju ja jumala eest keegi sind vahele ei lase, avariioht mitmeski kohas, ja lõpuks jõudsime kirikusse 15minutit varem. Perfect ajastus. Kõik oli välja arvestatud.. :) Ilusad jumalateenistused. Palju eestlasi sai näha. Palju sõpru sai näha. Ja palju vanu senior-sõpru,kellele mind taaskord tutvustati. Ehk siis tutvustatakse mind iga kord kõigile, kui me kuskil väljas käime. Ja siis ohüllatust, kui ma juba neile olei 5 korda "meeldiv tutvuda" öelnud... Kõigile on see alati üpris naljakas. Ja siis, jõuluõhtu. Kodus. kõik koos. paar peresõpra ka. ja pastor naisega. Ja suur lauatäis inimesi. Kuusel tuled põlevad. laual küünal. tuled hämaraks keeratud. toas soe ja hubane. Mmmmmmmmmmm. Jõuluõhtusöök. MMMMMMMMMMMM. terve puu alune kingitusi täis. Kui kell lõpuks hakkas 11 ligi saama ja me oma toiduga ühelepoole jõudsime, siis tuli sukeldumine. Kõik sukeldusid oma kinkide järgi, et sõpradele laiali jagada. Vahva. Nii ilus õhtu. Koju jõudsime alles peale keskööd. Lapsed magama. Ma kolisin üles diivani peale kamina ette magama, et ei taha hommikul maha magada seda, kuidas lapsed voodist hüppavad ja kuuse alla tormavad. Ja siis käis jõuluvana. Väga kreisi jõuluvana. Piltide pealt näete kui kreisi. Ja lõpuks, enne 2, sain pikali. Kaminas tuli põles, õues lund EI sadanud, maa valge, aknal tuled põlevad ja akna taga põõsastel ka. Jõulud on käes ja tunne oli õige! Nii hea. Ja hommik. Oligi nii, kuidas ette kujutasin. Isa oli enne kõiki üleval. Poiss hüppas voodist pool 8, õhinal ja kisades, jõuluvanaaaa, ohmygooooosh, ärgake. Vaikselt ilmus tips. Siis aegamööda ka ema. Võtsime aega, tegime pilti ja siis rahulikult sukelduti taaskord kingitustehunnikusse. Hulllllll värk. Nagu filmis. Nagu filmis :). Kaks tundi harutasime kinke lahti ja imetlesime jõuluvana heade valikute tegemise oskust. Siis sättisin riide, ja läksime vanaemaga ja OveLiinaga Washingtoni katedraali jumalateenistust vaatama-kuulama. Maailma vist suuruselt 6 katedraal. Wow. wow wow. wow wowowowow. Vaadake ise piltide pealt. (kui nad millalgi üles jõuan laadida kõik aegamööda). Wow. Ütlen ühe korra igaksjuhuks veel. WOW. Rahvast katedraal täis. Hiigelsuur. Hiigelkõrge. Hiilgav. Wow. Istusime ja kuulasime ja laulsime ja armulaud. Ja tegime väikse tuuri katedraalis. Käisime üleval tornis ära, vaatasime linna ja imestasime veel ja veel. Ja siis käisime all keldsir katakombides ära. Suppervägev. Võimas. Jooksime seal ühe eesti perega kokku, kes eelmine päev DC kirikus käisid ka jumalateenistusel. Vahva ajastus. Katedraali all on suur mitmetasemeline parkla, ühed kaotasid oma auto sinna ära, kui me oma auto juurde sättisime. Kreisi. Sealt eksisime ja sõitsime vanadekodusse. Üks vanapaar, eestlased. Ilus pärastlõuna oli. Sealt eksisime veelkord paar korda ära ja lõpuks jõudsime onukoju. Kõik sugulased, eestlased koos. Ülivahva. Maja rahvast täis, kõik omavahel sugulased ja eestlased. Eesti, Eesti, Ela Sa! Ühesõnaga, jälle sai mõnusalt süüa ja juttu ajada ja naerda. Naerda sai tõesti lõputult. Nii naljakas seltskond kõik see kamp.
Ja jälle jõudsime alles mingi kesköö kanti koju. Ja siis hakkas minu puhkus, või vähemalt osa sellest. Magasin kodus, soojas toas. Sest nüüd avastasime, et mu toas peaks olema ka radiaator, aga seda ei olnud seal varem.. :D Nüüd on tuba soe ja hubane, ja ei tahagi sealt välja minna kuskile. Tegelt käisin väljas küll, käisime lennujaamas ja viisime OveLiina lennuki peale ära. Vahvad inimesed :) Ja siis tegime vanaema juures väikse after-jõuluõhtusöögi ja vaatasime Pähklipureja ameerikaversiooni balletti telekast. Nii ilus. Niiiiiiiiiilus :). Ja kell 9 juba surmväsinud ja kolisin koju oma sooja tuppa teki alla. Nii mõnus. Nii mõnus. Nii mõnusad jõulud olid!
Kolmapäeval töötasin pikalt. Ja õhtul kolisin Monika juurde oma puhkust puhkama. Nüüd siin. Kolm pisikest magavad praegu. Eile pidin juba ära tegema, aga väsimus lõi jalaga takka ja jõin arvuti süles magama.. Ja õhtul käisime DC's jalutamas. Jalutasime ümber Jeffersoni Memoriali. ja tegime miljon pilti ilusast linnast tuledes. Ja jõudsime alles 1 paiku öösel rongiga koju tagasi, aganoh, hilja läksime ka, alles kella 7 paiku õhtul. Ühesõnaga, vahva oli. Ja siis vaatasin filmi, sest uni läks ära. Saime trauma- Roti-trauma. DC protestijatest kõndisime mööda ja järsku, ühe prügikasti ja selle kõrval olevate hunnikute alt jooksis välja maeitea, miljon suuuuurt rotti. Mõlemad kiljatasime.. :D Haha. Politseinikud tänavanurgal ka muigasid autos, et mida asja need tibid seal kisavad. Need ju kõigest ROTID. pikkade sabadega suured suured öäkk. ÖÄÄÄÄKKKKK. :D
Ühesõnaga. Kuna jäime aastavahetuse plaanidega hiljaks, siis homne NY minek jääb ära, jääme hoopis washingtoni, lähme ilmselt kuskile pidusse, või teeme ise peo keset tänavat. Ja kui rakette ka ei lasta, siis... Siis ma ei tea. Teeme ise rakette. Ühesõnaga. Niisiis. Lubadus täidetud mõningate mööndustega. Kirjutasin seda just täpselt tund aega. Kena. Pilte täna ei jõua, laen need millalgi tulevikus tuleva nädalal loodetavasti peale aastavahetust ja värke, et ei jääks juba uusi võlgu.
PS. Pikendan pool aastat, aga ei tea täpselt, millal koju tulen. Kõik selgub alles. Täpsustamisel :)
PPS. sain kaardid kätte, kes posti panid. Aitähhhh, armsad!
PPPS. Uueks aastaks lubadused välja mõeldud? Mul ei ole, ja pole mõtetki.. :D Pssshh.. :D
PPPPS. Elu on endiselt lill!
United States, Bring it on!
